Autovaidlus kogub hoogu

Kaubandus-Tööstuskoda nõudis ametisõitudeks isikliku auto kasutamise maksuvaba hüvitise tõstmist 2000 kroonini juba tänavu septembris. Mõned päevad pärast seda, kui rahandusminister Harri Õunapuu oli oma määrusega kehtestanud ametiauto erasõitudeks kasutamise erisoodustuse hinnaks alates järgmisest aastast 2000 krooni.

Sel esmaspäeval tegi õiguskantsler Allar Jõks avalduse, et erisoodustuse hinna kehtestamine rahandusministri määrusega on vastuolus põhiseadusega.

Õiguskantsleri vanemnõunik Ilmar Selge näeb probleemile vaid üht lahendust: rahandusministeerium koostab tulumaksuseaduse muudatuse seaduse eelnõu, valitsus kiidab selle heaks ja Riigikogu võtab vastu.

?Kui rahandusminister 20 päeva jooksul õiguskantsleri seisukohale ei reageeri, esitab õiguskantsler vastava taotluse riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile,? ütles Selge. ?Määruse seletuskirjas on küll juttu võimalike sõidupäevikute sisseseadmisest ning sõidulehtede pidamisest, kuid seletuskiri pole ju juriidiliselt kohustuslik.?

?Rahandusminister on antud juhul oma volitusi ületanud. Tema pädevuses oli vaid erisoodustuse hinna arvestuse korra, aga mitte konkreetse hinna kehtestamine. Siin võib tõmmata paralleele maksuvõla intresside kehtestamisega, mille riigikohus 5. novembril põhiseadusega vastuolevaks tunnistas,? ütles õiguskantsleri vanemnõunik.

Minister Õunapuu sõnul on aga oluline mõista, et erisoodustuse puhul on sisuliselt tegemist töötaja palgatuluga. Tööandja ja töötaja jaoks ei tohi maksude aspektist olla vahet, kas palgatulu saadakse rahas või rahaliselt hinnatava hüvena ehk erisoodustusena. Eraldi erisoodustusmaksu ei ole Eestis olemas, nii nagu ei eksisteeri ka palgamaksu. ?Tulumaksuseaduse kohaselt kehtestab erisoodustuse määramise korra rahandusminister,? väitis eile Harri Õunapuu.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen kinnitas, et sõiduauto erisoodustuse hinna kahekordistamine oli jõhker: ?See tuli kõigile üllatusena, nii Riigikogule kui ka ettevõtjatele. Ilmselt ületati sellega hinna mõistliku suurendamise piir.?

Rahanduskomisjoni esimees arvas, et juhul kui erisoodustuse hinda oleks tõstetud 1000 kroonilt näiteks 1200 kroonile ning paralleelselt oleks samavõrra suurendatud ka maksuvaba kompensatsiooni määra isikliku auto kasutamise eest, siis poleks sellist keevalist reageeringut tekkinud.

?Valitsus lootis kindlalt seda raha eelarvesse saada,? viitas Atonen eelarve võimalike aukude lappimisele.

Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie tõdes, et erisoodustuse hinna kahekordistamine on ilmselt ainus õigusakt, mille kehtestamisest jättis rahandusministeerium ettevõtjaid eelnevalt informeerimata.

?See oli meie jaoks päris suur ootamatus. Maksude tõstmine ei saa olla ühe ministri tegevuse tulemus,? ütles Raie. ?Seni oli meil rahandusministeeriumiga välja kujunenud väga hea koostöö, meile näidati kõiki eelnõusid eeldusel, et me ei hakka nende vastu avalikult välja astuma. Vaidlusalune rahandusministri määrus oli kahjuks erand. Nüüd on meie koostöö uuesti taastunud.?

Kaubandus-Tööstuskoja majanduspoliitika- ja õigusosakonna juhataja Reet Teder toonitas, et ministri määrusele järgnenud ettepanek koosnes kahest osast. Esiteks viia erisoodustuse hind tagasi 1000 kroonile, ning juhul kui seda ei tehta, siis tõsta ka isikliku auto hüvituse määr 2000 kroonile, mis koja arvates rahuldaks ettevõtjaid.

Rahandusminister jäi eile õhtul endale kindlaks ja leidis, et võimalikest seadusemuudatustest on veel vara rääkida.

?Kui õiguskantsler leiab, et kõnealune rahandusministri määrus ei ole kooskõlas põhiseadusega või seadusega, siis teeb ta ettepaneku selline vastuolu kõrvaldada,? viitas Õunapuu asjaolule, et sellist ettepanekut polnud eilseks õiguskantslerilt kirjalikult veel laekunud. ?Igal juhul ei oma määruse võimalik kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvat tähendust.?

Maksuameti avalike suhete nõuniku Koit Luusi sõnul on vahel kujunenud väärarusaam, justkui maksuamet kasseeriks kõigilt võrdselt nn ühtset erisoodustusmaksu. See, kuidas üks või teine maksumaksja on korraldanud oma vara kasutamise töötajate poolt, on ikkagi maksumaksja enda lahendada.

Maksuameti ülesanne on Luusi sõnul vaid kontrollida, kas seda arvestust on peetud tõeselt ja õiglaselt ning kas erisoodustuse kasutamisega ettenähtud maksud on tasutud.

Maksuameti andmeil andsid tööandjad 2001. aastal oma vara töötajaile tasuta või erisoodustusena kasutada arvestuslikult 158,4 miljoni krooni ulatuses. See summa sisaldab nii sõiduautode kui ka muu vara töötajaile kasutada andmist. Selle pealt laekus või pidi laekuma maksuametile 55,6 miljonit krooni tulumaksu ja 70,6 miljonit krooni sotsiaalmaksu.

Sel aastal prognoosib riik erisoodustuse pealt 278 miljoni krooni laekumist ja tuleval aastal juba üle 400 miljoni krooni.