Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk ütles, et Eesti innovatsioonivõimekus pole ei halb ega hea, kuid probleemne.
Osade näitajate poolest edestavad Eesti ettevõtted Euroopa Liidu (EL) ettevõtteid, näiteks on teenindus Eestis innovaatilisem kui ELis. Osade näitajate poolest jäävad aga Eesti ettevõtted tugevasti alla, rääkis Terk.
Mõtlema peaks Tergi sõnul panema see, et tihti on Eesti ettevõtetes turule toodud toode või kasutusele võetud uuendus uus vaid ettevõttele endale, mitte turul tervikuna. Arenduseks kulutatakse vähe raha, uued tooted annavad väikese osa käibest ja patentidega on pahasti, selgitas ta.
Ettevõtted, kes ekspordivad 90% toodangust, ei ole eriti innovaatilised. Innovaatilised on pigem need, kes müüvad nii välis- kui siseturule. ?Võrreldes ELiga võib öelda, et meie innovatsioonipilt on liigselt uute seadmete sisseostu keskne,' rääkis Terk
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestit iseloomustab, et koostööd uuenduste osas teevad ettevõtted küll hankijate ja tarbijatega, kuid mitte ülikoolide ja uurimisasutustega, kust võiks revolutsioonilised uuendused tulla. ?Radikaalsete uuendustega tullakse harva välja,? ütles Terk.
Terk mainis, et ettevõtted ei oska ülikoolidelt, uurimisinstituutidelt ja konkurentidelt infot kätte saada. Valitseb raha, kompetentsi ja personali nappus. ?Mitte ainult, et raha pole, mõistust ka pole,? ütles Terk.