Offshore-firmade aeg läbi

Suntiger Five International Eesti filiaal (SFI) on kümne tegutsemisaasta jooksul registreerinud üle tuhande offshore-firma. Eesti seadusandlik keskkond on selle ajaga palju muutunud ja ka maksuvabades piirkondades firmade registreerimise teele on iga aastaga uusi tõkkeid tulnud, rääkis filiaali juhataja Enn Heinsoo. Kui varem olid soosituim koht Bahama, siis nüüd on Eestis kergem tegutseda USA ja Kanada firmadel. On tekkinud ka mustad nimekirjad, millesse sattunud firmasid pole mõistlik kasutada, selgitas Heinsoo. Kui Eesti taasiseseisvumise algul piirangud praktiliselt puudusid, siis nüüd on need tema hinnangul Euroopa tasemele jõudnud. Firmajuhi väitel on Eesti maksuseadustesse viimastel aastatel kirjutatud kümneid pragrahve, mis reguleerivad maksuvabade firmade kasutamist.

Järsk tagasilöök tabas offsore-firmade müüjaid ettevõtluse tulumaksu kaotamisel, sest saadav tulu kahanes otsemaid. Heinsoo hinnangul oli aga selle mõju ajutine ja poole aasta pärast jätkus ettevõtete registreerimine maksuvabades paikades endise hooga. Oluline samm oli ka madalamaksulises piirkonnas registreeritud firma mõiste fikseerimine ja teatud maksude pealepanemine näiteks sellisele firmale ettemaksude tegemisel ja temalt teenuste saamisel. Ühtlasi karmistasid pangad reegleid, nõudes offshore-firmadelt lisadokumente. Piiranguid on teisigi.

Heinsoo ütles, et ei saa kuidagi nõustuda väitega, nagu oleks selline firma automaatselt maksupettuse instrument. ?Kui inimene ostab poest kirve, ei saa me ju kahtlustada, et ta sellega tapma läheb,? toob ta näite. Seaduse piires toimetamist ei tohiks tema sõnul pettuseks nimetada. ?Offshore-firmad võimaldavad lihtsalt kasutada olemasolevates seadusaktides olevaid auke maksude optimeerimiseks enda kasuks. Me ei soovita kliendile kunagi pettuseskeeme, me soovitame skeeme, mille rakendamisel on hundid söönud ja lambad terved,? selgitas ta. Ühtlasi tõdes mees, et ka tema kliendid on teinud pettusi, kuid selliseid on tema hinnangul SFI klientide hulgas alla 10 protsendi.

Maksude optimeerimine, mida SFI oma internetiküljel ametlikult pakub, võimaldab Heinsoo hinnangul firmal kokkuhoidu 5-10 protsendi piires tekkivast kasumist. Kuidas on võimalik seadustest kõrvale hiilides ometi seadusi täita, ei soovinud mees rääkida, sest ütles, et lehte loevad ka seadusandjad. ?Varem esinesin meeleldi, aga sellest tuli ainult pahandust,? rääkis ta.

Firma registreerimine mõnes maksuvabas piirkonnas läheb ettevõtjale maksma keskmiselt 30 000 krooni, millel lisandub aastamaks 15 000 krooni. Varidirektori kasutamine maksab 4000 krooni aastas. Tegelike omanike peitmine vari- või nominaaldirektorite nime taha pole Heinsoo sõnul seadusega keelatud. Väga kahtlaste tehingute puhul tõmbuvad eesriided tema sõnul varem või hiljem eest ära. ?Kui firmat juhitakse tegelikult Eestist, ei tohi see olla nähtav, kuna vastasel juhul võib firma muutuda Eesti residendiks,? põhjendas ta varidirektori vajadust.

Heinsoo sõnul karmistab USA praegu tingimusi eelkõige oma kodanikele, et need ei saaks näiteks mingeid kõrvalteid ja kaudseid firmasid kasutades investeerida riigi väärtpaberitesse ettenähtud makse tasumata. Pärast möödunud aasta 11. septembrit jälgitakse seal hoolikalt ka võimalikke rahapesuga seonduvaid tehinguid. Mis puutub meie firmade USAs registreerimist, siis ei saa keegi kunagi teada, kes on nende omanikud, sest samad Ameerika advokaadid, kes registreerivad firmasid kodumaiseks kasutamiseks, teevad seda näiteks ka eestlaste tarvis, selgitas Heinsoo.

Maksuameti juhtide hinnangul on offshore-firma põhiline eesmärk siiski maksupettuse sooritamine ja kuna sellise firma kasutamine on küllaltki kallis, siis tasub see ära eelkõige suuremahuliste pettuste korral. ?Tavalisel inimesel pole mingit põhjust endale offshore-firmat soetada,? märkis Maksuameti peadirektori asetäitja Vahur Kivistik. Tema hinnangul on maksuametnikud selliste pettuste avastamisel märkimisväärset edu saavutanud ja see on kindlasti petturfirmade üldarvu vähendanud. Suur osa offshore-firmadega seotud materjale laekus Diveci läbiotsimise käigus. See firma, mis müüs koos frmdega ka konkreetseid petuskeeme, annab Maksuametile ja politseile tööd jätkuvalt. Algatatud on 445 revisjoni, millest ligi 200 on praegu veel töös. Riigil on lootust kätte saada ajavahemikus 1997-1999 saamata jäänud tulu- ja käibemaksu summas, mis ulatub üle poole miljardi krooni. On tähelepanuväärne, et pärast Diveci niiöelda kahjutuks tegemist muutus Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti käibemaksu laekumine kohe positiivseks, enne seda oli kogu aeg negatiivne. Kivistiku sõnul on petuskeemide paljastamine aidanud kaasa maksude suuremale laekumisele riigieelarvesse üldiselt. Vaatamata kahele lisaeelarvele laekub tänavu eelarvesse rohkem 1,2 miljardit krooni. Kivistiku hinnangul näitab see riigi haldussuutlikkuse kasvu.

Maksuameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur võib rääkida kümnetest edukalt lõppenud kohtuasjadest, kus petuskeemid on lahti arutatud. Vahel on see võtnud hulga aega, sest on tulnud suhelda kaugete maade kolleegidega. Ta toob näite, kus USA maksuameti abiga õnnestus tõestada, et kindlustusfirma asemel tegutses maksuvabas piirkonnas vaid kirjade postitamisega tegelev kontor. Eesti firma väitis aga kohtus, et tellis sealt äririski kindlustust, mida Eestis keegi ei pakkunud.

Kivistiku sõnul on offshore mõte tekitad anonüümsust ja luua pilt näilisest majandustegevusest. Enamlevinud on see sisendkäibemaksu tagasi küsimiseks. Enamasti suudavad Maksuameti osavad juristid neil juhtudel kohtus tõestada, et tegelikult mingit kaupa või teenust ei ostetud. Kivistiku sõnul on Maksuamet arenenud ja saab hakkama väga keeruliste petuskeemide lahtiarutamisega. Eesmärk on jõuda välja firma tegeliku kasutajani ehk isikuni, kes kasu sai. See õnnestub umbes 80 protsendil juhtudest. Kuna offshore-firma soetamine on suhteliselt kallis, pole saja tuhande krooni võitmiseks seda mõtet teha. Seetõttu sooritatakse kusagil palmisaarel registreeritud ettevõtte abil tavaliselt suuremahulisi maksupettusi, rääkis Kivistik. See, et Divec kolis oma tegevusega Lätti ja Ukrainasse, näitab tema väitel Eesti edukust.

Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul on offshore igapäevane teema maksupettuste uurimisel. Uurimisorganite käsutuses on välismaiste varidirektorite ehk tankistide nimekiri koos neile makstud palganumbritega. Sealt nähtub, et mõni neist oli nõus 500 krooni eest aastas ükskõik millele alla kirjutama. Ühed ja samad tankistide nimed korduvad erinevates kohtuasjades. Sageli pole nad oma jalga Eestimaale tõstnudki ja allkirja saamiseks on kasutusel templid.

Ehkki maksuvabades piirkondades registreeritud võõramaiste nimede ja tundmatute juhtidega firmadest suur osa on asutatud maksupettuste sooritamiseks, on neid edukalt kasutatud ka kahtlastes erastamistehingutes ja pankrotiprotsessides. Need lähevad käiku siis, kui mingil põhjusel on tarvis tegelikke omanikke hoolikalt peita või esitada näiteks fiktiivseid nõudeid ja pangarantiisid olematutelt pankadelt.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude osakonna ülemkomissar Indrek Tibar kinnitas, et Eestis kasutatakse välismaiseid variühinguid peamiselt maksupettuste sooritamiseks, kuid maailmas on need tuntud ka rahapesu vahenditena. Tema hinnangul on pettuseskeemid viimasel ajal rafineeritumaks muutunud. ?Seadusandluse arengu ja õiguskaitseorganti tõhusama töö tulemusena ei saa täna enam kasutada offshore-firmasid sissekukkumist kartmata,? rääkis ta. Tibari sõnul on politseil kujunenud tänaseks võtted ja meetodid, kuidas offshore-firmade omanike ja juhtide kohta piisavalt teavet koguda ning sellest vastavaid järeldusi teha. Varifirmasid müüvad ettevõtted tema sõnul eraldi politsei tähelepanu all ei ole. ?Aga need on meil teada,? märkis ta.

Värvikamatest offsore-firmadega seotud juhtumitest mainis Tibar praegu Tallinna Linnakohtu menetluses olevat Maapanga kohtuasju ning endiste Hüvitusfondi juhtide Andres Männarti ja Arle Mölderi juhtumeid.

Deloitte & Touche audiitori Jüri Kalda hinnangul on offshore-firmade kasutamine eeskätt maksuseaduste karmistumise tulemusel viimasel kahel aastal vähenenud vähemalt kolmandiku võrra.

?Mulle endalegi pakuti hiljaaegu üht offshore-firmade asutamisega tegelevat firmat müüa, kusjuures pakend oli vägagi ahvatlev,? ütles Kalda ja lisas: ?Ega neil vist väga hästi ei lähe.? Paljud selliste firmade asutamisega tegelejad on oma tegevuse aga Eestist ida poole laiendanud. ?Seal pole see arengupunkt, kus meie oleme, veel saavutatud,? lausus ta.

Põhjused, miks enam ettevõtjail ei tasu Eestis maksuvabasid firmasid kasutada, peituvad Kalda hinnanul eelkõige õigusliku baasi korrastumises. Kõige enam mõjutas aga tema sõnul olukorda 2000. aastal kehtima hakanud uus tulumaksuseadus, mis kehtestas 26 protsendi suuruse tulumaksu offshore-firmadele osutatavatele teenustele, olenemata sellest, kus seda teenust osutati. Sellega kadus ära üks olulisim põhjus sellise firma kasutamiseks. ?Nööbikaupmeestel pole enam mõtet endale maksuvabas piirkonnas firmat soetada, sest see läheb liiga kalliks ja tulu on väike,? selgitas ta.

Kalda sõnul ei jõua maksuametnikud sageli siiski kasutatud skeemide jälile, aktsepteerides ka rumalavõitu arveid. On olnud juhtumeid, kus firma USAs juba ammu likvideeritud, aga siin tegutseb edasi, teadis ta oma kogemusest rääkida. Tema hinnangul on meil seadused praegu juba Euroopa tasemel, kuid endiselt jääb puudu riigi haldussuutlikkusest maksude kogumisel.

Audiitor juhtis tähelepanu asjaolule, et pilt offshorei'de kasutamisel pole sugugi nii mustvalge, nagu Maksuamet näidata püüab. Madala maksumääraga piirkondades registreerivad tema sõnul firmasid ka maailmas tuntud suured ettevõtted, selleks et oma maksukoormust vähendada. Mõnes valdkonnas on see aga konkurentsivõime säilitamiseks hädavajalik. Ta tõi näite laevandusest. Veel mõni aeg tagasi panid ka siinsed laevaomanikud oma alused mõne maksuvaba saare registrisse, sest siis sai neid pangalaenu tagatiseks pantida. ?Ja siin polnud mingit pettust,? ütles Kalda.