Offshore-firmade aeg läbi

Maksude optimeerimine, mida SFI oma internetiküljel ametlikult pakub, võimaldab Heinsoo hinnangul firmal kokkuhoidu 5-10 protsendi piires tekkivast kasumist. Kuidas on võimalik seadustest kõrvale hiilides ometi seadusi täita, ei soovinud mees rääkida, sest ütles, et lehte loevad ka seadusandjad. ?Varem esinesin meeleldi, aga sellest tuli ainult pahandust,? rääkis ta.

Firma registreerimine mõnes maksuvabas piirkonnas läheb ettevõtjale maksma keskmiselt 30 000 krooni, millel lisandub aastamaks 15 000 krooni. Varidirektori kasutamine maksab 4000 krooni aastas. Tegelike omanike peitmine vari- või nominaaldirektorite nime taha pole Heinsoo sõnul seadusega keelatud. Väga kahtlaste tehingute puhul tõmbuvad eesriided tema sõnul varem või hiljem eest ära. ?Kui firmat juhitakse tegelikult Eestist, ei tohi see olla nähtav, kuna vastasel juhul võib firma muutuda Eesti residendiks,? põhjendas ta varidirektori vajadust.

Heinsoo sõnul karmistab USA praegu tingimusi eelkõige oma kodanikele, et need ei saaks näiteks mingeid kõrvalteid ja kaudseid firmasid kasutades investeerida riigi väärtpaberitesse ettenähtud makse tasumata. Pärast möödunud aasta 11. septembrit jälgitakse seal hoolikalt ka võimalikke rahapesuga seonduvaid tehinguid. Mis puutub meie firmade USAs registreerimist, siis ei saa keegi kunagi teada, kes on nende omanikud, sest samad Ameerika advokaadid, kes registreerivad firmasid kodumaiseks kasutamiseks, teevad seda näiteks ka eestlaste tarvis, selgitas Heinsoo.

Maksuameti juhtide hinnangul on offshore-firma põhiline eesmärk siiski maksupettuse sooritamine ja kuna sellise firma kasutamine on küllaltki kallis, siis tasub see ära eelkõige suuremahuliste pettuste korral. ?Tavalisel inimesel pole mingit põhjust endale offshore-firmat soetada,? märkis Maksuameti peadirektori asetäitja Vahur Kivistik. Tema hinnangul on maksuametnikud selliste pettuste avastamisel märkimisväärset edu saavutanud ja see on kindlasti petturfirmade üldarvu vähendanud. Suur osa offshore-firmadega seotud materjale laekus Diveci läbiotsimise käigus. See firma, mis müüs koos frmdega ka konkreetseid petuskeeme, annab Maksuametile ja politseile tööd jätkuvalt. Algatatud on 445 revisjoni, millest ligi 200 on praegu veel töös. Riigil on lootust kätte saada ajavahemikus 1997-1999 saamata jäänud tulu- ja käibemaksu summas, mis ulatub üle poole miljardi krooni. On tähelepanuväärne, et pärast Diveci niiöelda kahjutuks tegemist muutus Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti käibemaksu laekumine kohe positiivseks, enne seda oli kogu aeg negatiivne. Kivistiku sõnul on petuskeemide paljastamine aidanud kaasa maksude suuremale laekumisele riigieelarvesse üldiselt. Vaatamata kahele lisaeelarvele laekub tänavu eelarvesse rohkem 1,2 miljardit krooni. Kivistiku hinnangul näitab see riigi haldussuutlikkuse kasvu.

Maksuameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur võib rääkida kümnetest edukalt lõppenud kohtuasjadest, kus petuskeemid on lahti arutatud. Vahel on see võtnud hulga aega, sest on tulnud suhelda kaugete maade kolleegidega. Ta toob näite, kus USA maksuameti abiga õnnestus tõestada, et kindlustusfirma asemel tegutses maksuvabas piirkonnas vaid kirjade postitamisega tegelev kontor. Eesti firma väitis aga kohtus, et tellis sealt äririski kindlustust, mida Eestis keegi ei pakkunud.

Kivistiku sõnul on offshore mõte tekitad anonüümsust ja luua pilt näilisest majandustegevusest. Enamlevinud on see sisendkäibemaksu tagasi küsimiseks. Enamasti suudavad Maksuameti osavad juristid neil juhtudel kohtus tõestada, et tegelikult mingit kaupa või teenust ei ostetud. Kivistiku sõnul on Maksuamet arenenud ja saab hakkama väga keeruliste petuskeemide lahtiarutamisega. Eesmärk on jõuda välja firma tegeliku kasutajani ehk isikuni, kes kasu sai. See õnnestub umbes 80 protsendil juhtudest. Kuna offshore-firma soetamine on suhteliselt kallis, pole saja tuhande krooni võitmiseks seda mõtet teha. Seetõttu sooritatakse kusagil palmisaarel registreeritud ettevõtte abil tavaliselt suuremahulisi maksupettusi, rääkis Kivistik. See, et Divec kolis oma tegevusega Lätti ja Ukrainasse, näitab tema väitel Eesti edukust.

Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul on offshore igapäevane teema maksupettuste uurimisel. Uurimisorganite käsutuses on välismaiste varidirektorite ehk tankistide nimekiri koos neile makstud palganumbritega. Sealt nähtub, et mõni neist oli nõus 500 krooni eest aastas ükskõik millele alla kirjutama. Ühed ja samad tankistide nimed korduvad erinevates kohtuasjades. Sageli pole nad oma jalga Eestimaale tõstnudki ja allkirja saamiseks on kasutusel templid.

Ehkki maksuvabades piirkondades registreeritud võõramaiste nimede ja tundmatute juhtidega firmadest suur osa on asutatud maksupettuste sooritamiseks, on neid edukalt kasutatud ka kahtlastes erastamistehingutes ja pankrotiprotsessides. Need lähevad käiku siis, kui mingil põhjusel on tarvis tegelikke omanikke hoolikalt peita või esitada näiteks fiktiivseid nõudeid ja pangarantiisid olematutelt pankadelt.