Osa poliitikuid peab Euroopa Liiduga ühinemise rahvahääletusel tuleva aasta 14. septembril esitatavat kaheosalist küsimust liiga keerukaks.
Hääleõiguslikud Eesti kodanikud saavad öelda oma seisukoha järgmises küsimuses: «Kas teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt?»
Vastamiseks tuleb sedelil tõmmata rist kastikesse kas variandi «ei» või «jah» juurde. Neljast paragrahvist koosnev põhiseaduse muudatus, millest küsimus räägib, saab samuti hääletussedelile trükitud.
«Siin on elementaarne loogikaviga, sest kahele küsimusele tahetakse üht vastust,» kinnitas Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Tiit Käbin Postimehele. Res Publicasse kuuluv Käbin oli eile Riigikogus viibinud saadikutest ainus, kes referendumiotsuse asjus hääletamata jättis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mitu teist saadikut - ka poolt hääletanud rahvaliitlased - avaldas kahtlust, kas kahe küsimuse korraga ühte lausesse panek on õige. Ainsana eile vastuhääle andnud Tööpartei esimees Tiit Toomsalu arvas, et juriidilise kõrghariduseta inimesel on raske mõista, mida temalt tegelikult tahetakse.
Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli dotsent Reet Kasik vastas Postimehe pärimisele, kas küsimuse sõnastus on keeleliselt korrektne ja arusaadav: «Käib küll.»
Eile Eesti Keele Instituudi keelenõuandetelefonil vastanud ja anonüümsust palunud töötaja hinnangul olnuks küsimus hõlpsamini arusaadav, kui lause esimene pool hõlmanuks põhiseaduse muutmist ja teine pool liitumist euroliiduga.
Õiguskantsler Allar Jõks kinnitas eile Postimehele, et pooldas kahe küsimuse esitamist korraga ühel referendumil, sest kahe hääletuse korraldamisel oleks tekkinud võimalus, et ühele küsimusele oleks vastatud eitavalt ning teisele jaatavalt. «See omakorda oleks tekitanud põhiseaduslikke ja poliitilisi segadusi,» leidis Jõks.