Euroliit pakub eestlastele tasuvat tööd

Riigikantselei eurointegratsioonibüroo juhi Henrik Hololei sõnul on Euroliidu ametite kuupalga vahemik 60 000-120 000 krooni, valdavalt alumises pooles. Ta ei osanud Eesti kohta veel täpseid numbreid öelda.

Esialgu on tegemist ajutiste töökohtadega. Alalistele töökohtadele algab värbamisprotsess 2003. aastal. Selle kohta veel täpsemat infot pole. Euroametnike tipuks kujuneb eurovolinik, kelle kuutasu küünib 200 000 kroonini. Euroopa Komisjonis tööle hakkavat eurovolinikku pole Eestis veel välja valitud.

Euroametitesse saavad kandideerida kõik Eesti kodanikud, olenemata sellest, kas nad töötavad riigiametites või mitte. Praegune Euroopa Liidu kogemus näitab, et liidu ametitesse värvatutest tulevad ainult pooled riigiametitest.

Riigikantselei juures tegutseva Euroopa Liidu teabekeskuse nõunik Paavo Palk ütles, et suure tõenäosusega hakkab kevadel pärast liitumisleppe allakirjastamist Euroopa Liidu juures tööle 10-20 inimest Eestist. Eesti liitumise esimesel 2004. aastal kasvab töötajate arv neljakümneni. Need numbrid tulenevad Soome vastavast kogemusest liitumisel. Suures osas on tegemist tõlkidega.

Riigikantselei eurointegratsioonibüroo töötajate Gert Antsu ja Keit Kasemetsa koostatud ülevaate põhjal võib Eesti saada Euroopa Liidu ametites kokku ühe protsendi kõigist töökohtadest. See tähendab oletatava 30 000 ametniku juures 300 töökohta. Neist 6-7 asub tööle eurovoliniku büroos, edasi tuleb Euroopa Komisjoni ligi 50 kõrgema taseme ametnikku, ligi 100 tõlki ja 10-20 ajutist ametnikku. Paarkümmend ametnikku saab tööd Euroopa Liidu ministrite nõukogu juures ja teist samapalju läheb sinna vaja tõlke. Paarkümmend ametnikku hakkab tööle Euroopa Parlamendi juures ja samapalju tõlke. Kümmekond ametnikku ja tõlki vajab Euroopa Kohus.

Eurometnike palk tuleb Euroopa Liidu eelarvest. Eesti panustab eelarvesse liitumisaastal 879 miljonit krooni.