Euroliit pakub eestlastele tasuvat tööd

Signaali avanevatest eurokohtadest andis eile välisminister Kristiina Ojuland, kui kaitses riigikogu ees valitsuse välispoliitilisi eesmärke. Ta ütles, et juba kevadest osalevad Eesti ametnikud mitme Euroopa Liidu komitee tegevuses.

Eile avaldas Postimehes töökuulutuse Euroopa Liidu siseturu harmoniseerimise amet ja pakkus kandidaatriikide kodanikele kaheaastase töö eest netopalgaks vähemalt 1962 eurot kuus. See on 30 703 krooni puhtalt kätte.

Välisministeeriumi interneti kodulehel on üleval info, mille kohaselt saab kuni 10. jaanuarini kandideerida enam kui paarikümnes valdkonnas avanevatele ajutistele töökohtadele. Peamised valdkonnad, kuhu kandidaatriikidest inimesi oodatakse, on press ja kommunikatsioon, keskkond, konkurentsipoliitika, majandus, tarbijakaitse ning maksud. Töötajad on jaotatud kahte gruppi: kõrgema taseme nn administraatorite minimaalne töötasu on ligi 50 000 krooni kuus ja madalama taseme nn assistentide tasu 34 000 krooni kuus. Töö hakkab olema Euroopa Liidu asutustel Brüsselis, Luksemburgis või Strasbourg`is.

Riigikantselei eurointegratsioonibüroo juhi Henrik Hololei sõnul on Euroliidu ametite kuupalga vahemik 60 000-120 000 krooni, valdavalt alumises pooles. Ta ei osanud Eesti kohta veel täpseid numbreid öelda.

Esialgu on tegemist ajutiste töökohtadega. Alalistele töökohtadele algab värbamisprotsess 2003. aastal. Selle kohta veel täpsemat infot pole. Euroametnike tipuks kujuneb eurovolinik, kelle kuutasu küünib 200 000 kroonini. Euroopa Komisjonis tööle hakkavat eurovolinikku pole Eestis veel välja valitud.

Euroametitesse saavad kandideerida kõik Eesti kodanikud, olenemata sellest, kas nad töötavad riigiametites või mitte. Praegune Euroopa Liidu kogemus näitab, et liidu ametitesse värvatutest tulevad ainult pooled riigiametitest.

Riigikantselei juures tegutseva Euroopa Liidu teabekeskuse nõunik Paavo Palk ütles, et suure tõenäosusega hakkab kevadel pärast liitumisleppe allakirjastamist Euroopa Liidu juures tööle 10-20 inimest Eestist. Eesti liitumise esimesel 2004. aastal kasvab töötajate arv neljakümneni. Need numbrid tulenevad Soome vastavast kogemusest liitumisel. Suures osas on tegemist tõlkidega.

Riigikantselei eurointegratsioonibüroo töötajate Gert Antsu ja Keit Kasemetsa koostatud ülevaate põhjal võib Eesti saada Euroopa Liidu ametites kokku ühe protsendi kõigist töökohtadest. See tähendab oletatava 30 000 ametniku juures 300 töökohta. Neist 6-7 asub tööle eurovoliniku büroos, edasi tuleb Euroopa Komisjoni ligi 50 kõrgema taseme ametnikku, ligi 100 tõlki ja 10-20 ajutist ametnikku. Paarkümmend ametnikku saab tööd Euroopa Liidu ministrite nõukogu juures ja teist samapalju läheb sinna vaja tõlke. Paarkümmend ametnikku hakkab tööle Euroopa Parlamendi juures ja samapalju tõlke. Kümmekond ametnikku ja tõlki vajab Euroopa Kohus.

Eurometnike palk tuleb Euroopa Liidu eelarvest. Eesti panustab eelarvesse liitumisaastal 879 miljonit krooni.