Aastat uut nüüd algame

Islamimaailm käärib nii sisimas kui ka väliselt ja keegi ei tea, mitu võimuhullu Saddami või ajatollat peavad enne tulema ja sealseid ühiskondi nuhtlema, et alata saaks rahunemine. Nagu ei oska keegi ennustada, kui valusalt hakkavad Lähis-Idas lahvatavad leegid kõrvetama Euroopat.

Euroopas põeb oma põdemist sotsiaaldemokraatlik mõtlemine. Väljaminekud riigikassadest ületavad sissetulekuid. Kaugeleulatuvaid järeldusi ei pruugiks me siiski teha, sest demokraatlik Lääs on välja nuputanud tõhusa poliitilise süsteemi, mis hoiab ära äärmustesse langemise.

Kui sotsid lähevad raha kogumisel (maksustamisel) liiga ahneks ja raha jagamisel liiga heldeks, asendavad neid riigitüüril alalhoidlikumad erakonnad. Ja vastupidi: kui ühiskonna jõukusest osasaamisel hakkab jäme ots rikkamate ning edukamate kätte libisema, valitakse otsustajateks tagasi need, kes rõhuvad rohkem sotsiaalse õigluse peale. Sakslased ja rootslased tõrjusid möödunud aastal vajadust muutuda. Sotsiaaldemokraadid jäeti võimul. Niisiis tõstetakse nendes riikides pigem (kaudseid) makse, kui tingitakse kodaniku heaolus.

Esimesel pilgul võiksid Baltimaad rõõmustada: Euroopa jätkab hea onuna. Ent kui kaugemale vaatame, tekib kõhedus. Sest tõesti: kui Gerhard Schröder jääb kulunud klotse ümber tõstma ja Saksamaa majandus ei saa värsket tuult tiibadesse (praegu on majanduskasv seal vaevaline pool protsenti), hakkab Euroopa Liidu suurima doonorriigi paigaltammumine avaldama peagi mõju ka Eestile.

Ma tunnustasin selle loo algul vanarahva tarkust ja andsin mõista, et uus aasta nõuab meilt varasemast erinevat käitumismalli. Eestlaste omamüütidest on üks vägevaimaid usk, et iseseisvuse taastamine ja sellele järgnenud poliitilised ning majanduslikud saavutused on meie endi ettevõtlikkuse ning ettenägelikkuse vili. Ärgem kõigutagem innustavat usku. Paljud otsustused langetasid Eesti otsustajad tõepoolest õigel ajal ja õigel viisil.

Aga teisalt ärgem petkem ennast. Balti riikide üleminekuaega käsitas enamik Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika juhtpoliitikuid algusest peale erijuhtumina. Kui meid ei oleks õpetatud ja abistatud, kui meiega ei oleks vajaduse korral tõreldud ja vahel julgustuseks pead paitatud, jah, kui kaugele oleksime omal nõul ja jõul praeguseks jõudnud?

NATO ja Euroopa Liidu liitumiskutsed lõpetasid meie inkubatsiooniperioodi. See konkreetne tõik on kõige suurem erinevus lõppenud ja alanud aasta vahel.

2003 märgib veelahet. Eestil, nagu ka Lätil ja Leedul, ei piisa enam iseseisvuse pelgast deklareerimisest - lootuses, et teiste riikide hea tahe tagab meie omariikluse püsimise.