Enamikke linna poolt makstavaid sotsiaaltoetusi saavad reeglina taotleda inimesed, kelle perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast miinimumpalgast (2160 krooni) ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 75% kehtivast miinimumpalgast. Perekonna netosissetuleku hulka arvatakse kõik saadavad tulud, välja arvatud riigi- ja linnaeelarve vahenditest makstavad sotsiaaltoetused.
'Linna rahalised sotsiaaltoetused on mõeldud eelkõige perekonna toimetuleku soodustamiseks,' märkis abilinnapea Anders Tsahkna. 'Toetuse piirmäär
tähendab seda, et see on maksimaalne summa, mille ulatuses võib toetust maksta. Iga konkreetse isiku puhul otsustatakse toetuse suurus eraldi, sõltuvalt inimese vajadusest.'
Näiteks toimetuleku tagamiseks võib linlane taotleda aasta jooksul toetust kuni 1000 krooni ulatuses, erakorralisi eluasemekulusid võidakse hüvitada 2000 kroonises summas; taastus, pika ja hooldusravile kulunud summadest võib linn hüvitada aasta jooksul kuni 4000 krooni.
Selleks, et toetust saada, tuleb esitada elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale kirjalik avaldus, põhjendades toetuse saamise vajadust.
Perekonna sissetuleku arvutamisel võetakse arvesse ka taotlejast eraldi elava perekonnaliikme sissetulekud, juhul kui viimane on perekonnaseaduse järgi kohustatud ülal pidama toetuse taotlejat või taotleja ülalpidamisel olevaid isikuid.
'Õnnetusjuhtumite ja muude ettenägemata asjaolude puhul on õigus määrata ühekordset toetust ka suurema netosissetulekuga peredele,' märkis Tsahkna. 5000-kroonist sünnitoetust ja ranitsatoetust pere teise lapse koolimineku puhul võivad taotleda kõik pered olenemata nende sissetulekust ning need summad kuuluvad väljamaksmisele täies mahus.