Tudengi-import elamispiirangute ja umbkeelsete õppejõudude taga

Tänasest kõrgkoolide rahvusvahelistumise konverentsist kokkuvõtet tehes tõi Kübarsepp välja, et suurimateks takistusteks välistudengite toomisel Eesti kõrgkoolidesse on keerukas asjaajamine elamislubade vormistamisel ja õppejõudude kehv inglise keel, millele lisaks on riik jätnud kõrgkoolid omapäi.

Näiteks esinevad Eesti kõrgkoolid välismessidel kui konkurendid samal ajal, kui teiste riikide kõrgkoolid tulevad tudengite püüdmiseks välja ühiselt. Tudengite jaht käib täie hooga, välistudengitega püüavad riigid täita eelkõige tehnikaerialasid, mis kogu maailmas ebapopulaarsed. Kübarsepa sõnul moodustavad Ameerika ülikoolide magistrandidest ja doktorandidest enamuse välisüliõpilased, doktorandide hulgas on välismaalasi koguni 75%.

Eestis valitseb tuntav hirm, et haritud noored kolmandast maailmast jäävad siia tööle. ?Pole mingit mõtet karta, et kõik need ajud siia jäävad,? ütles Kübarsepp kommenteerides teiste arenenud riikide soodustusi andekate noorte sisserändeks.

Kübarsepp avaldas arvamust, et välistudengid ei kujune avalik-õiguslikele kõrgkoolidele äriks vähemalt veel 3-4 järgneval aastal. Eesti suurematele erakõrgkoolidele nagu EBS ja Concordia, on välistudengid bisnis juba praegu.

Kübarsepa sõnul ajab näiteks TTÜ kulud üles rahvusvahelises programmis õpetavate õppejõudude palk, mis on kohalikus keeles õpetava õppejõu palgast 2-3 korda kõrgem. Õppejõud küsivad ca 1000 krooni akadeemilise tunni eest (45 minutit) õpetamaks inglise keeles, milline palgatase on välja kujunenud erakõrgkoolide põhjal.