• OMX Baltic0,21%320,05
  • OMX Riga0,34%975,59
  • OMX Tallinn0,56%2 240,66
  • OMX Vilnius−0,19%1 509,87
  • S&P 500−1,09%7 659,44
  • DOW 300,00%52 002,41
  • Nasdaq −2,14%26 140,03
  • FTSE 100−1,22%10 749,66
  • Nikkei 225−0,62%64 916,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,78
  • OMX Baltic0,21%320,05
  • OMX Riga0,34%975,59
  • OMX Tallinn0,56%2 240,66
  • OMX Vilnius−0,19%1 509,87
  • S&P 500−1,09%7 659,44
  • DOW 300,00%52 002,41
  • Nasdaq −2,14%26 140,03
  • FTSE 100−1,22%10 749,66
  • Nikkei 225−0,62%64 916,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,78
President Vladimir Putini vihjed, et Venemaa võib oma seisukohta Iraagi osas muuta, on märk sellest, et Moskva on oma postsovetlikust ülbusest üle saamas ja järjest enam võimeline nägema oma tegelikke huve.
Iraagi kriisi algusest saadik on Venemaa lasknud ÜRO Julgeolekunõukogus (JN) esitada süüdistusi USA ?unilaterismi? vastu Prantsusmaal. President Putin hoidus ka ühinemast kantsler Schröderi avaliku vastuseisuga igasugusele sõjalisele aktsioonile Bagdadi vastu.
Putin näeb erinevust viisis, kuidas USA tajub Prantsusmaad ja Saksamaad ja teisest küljest Venemaad. Külma sõja aegsest liidust pärinev viivitlev empaatia Prantsusmaa ja Saksamaa suhtes on teravas kontrastis USA välispoliitika ettevaatlikkusega postsovetliku Venemaa suhtes. Kui Putin mõtlematult ühinenuks Prantsuse ja Saksa kahtlejate kooriga, oleks ta kaotanud suure osa heatahtlikkusest ja vaevaga kogutud usaldusväärsest mainest. Erinevus Pariisi/Berliini ja Moskva vahel on sügav. Prantsusmaa ei ole huvitatud üksnes Iraagi naftast ega hooli ka Saksamaa kantsler üksnes arvamusküsitlustest.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele