Kümned tuhanded kroonid ühe tunnistuse eest

Intrali spetsialist Tanel Põder kulutas kümneid tuhandeid kroone, et omandada USAs esimese eurooplasena andmebaasioskusi tõendav tunnistus. ITee uuris selle dokumendi kasulikkust.

Mida see uus sertifikaat teile annab?

Äri seisukohast on neil klientidel, kellega ma pole varem koostööd teinud, lihtsam minu kasuks otsustada, sest lisaks ilusale jutule CVs on mul ette näidata ka tunnustatud nö kvaliteedimärk. Konsultandi jaoks tähendab see otseselt raha, kliendi jaoks kindlustunnet. Siinkohal pean silmas just mujal riikides asuvaid kliente, Eesti on nii väike, et siin on kõik tuttavad. Inimesena olen lihtsalt rahul, et sain väljakutsest jagu ja olen maailmas esimeste hulgas, kes selle tunnustuse välja teeninud. Loomulikult motiveerib see veel rohkem pingutama. Minu jaoks oli see loogiline jätk varasemale, Oracle Certified Professional tunnistusele. Aga kindlasti mängis oma osa soov ennast proovile panna, kas saan sellega hakkama.

Kuivõrd Eesti tööandjad hoolivad sellistest tunnistustest ja töövõtja haridusest, võrrelduna lihtsalt IT-oskustega?

Selge on see, et kui intervjuulaua taga istuvad kaks samade oskuste ja palgasooviga inimest, kellest ühel on haridus ja sertifikaadid, siis eelistatakse just teda. Samas ükski sertifikaat paremini tööd teha ei aita, oskused on need, mida on vaja. Eestis veel selliseid töökuulutusi pole, kus sertifikaat on vältimatult nõutav, välismaa suurfirmades aga küll. Seal on suure anonüümsuse tõttu raske tööotsija oskusi muudmoodi kontrollida. Kui spetsialist juba on firmas mõnda aega töötanud, siis teatakse tema oskusi niikuinii, sel juhul on sertifitseerimise motivaatoriks klientidele turvatunde müük a' la "Meie firmas on kõik spetsialistid sertifitseeritud ja nad teavad mida teevad". Kahjuks on mõned IT-gigandid devalveerinud oma sertifikaate, tehes suurte numbrite nimel eksamid liiga lihtsaks. Ainult sertifikaadi olemasolu põhjal ei otsusta ma kunagi inimese kompetentsi üle.

Millest peaksid tööandjad uut "itimeest" valides esmalt lähtuma?

Arenguvõimest ja arengusoovist. Sest kui võtta tööle hetkeseisuga enam-vähem tasemel, kuid ilma arenguvõime või -soovita inimene, siis paari aasta pärast muutub ta juba koormaks. Räägin siin jällegi tippspetsialistidest. Reeglina teeb inimene, kes on huvitatud enese arendamisest, tööd palju paremini, kui lihtsalt oma palka välja teeniv tegelane. Olen mitu korda näinud, kus võrdlemisi kasina CVga tööotsija areneb aasta-kahe jooksul mööda oma soojal kohal mugavusi nautivast kulukast spetsialistist. Tipptegija peab pidevalt end ise täiendama, ei piisa kord aastas koolitusel osalemisest.

Millised omadused on olulised hea IT-spetsialisti puhul?

Arenguvõimele lisaks peaks hea spetsialist mingil määral valdama ka tema tegevusalaga seotud valdkondi ? andmebaasi administraator peab tundma operatsioonisüsteeme, finantstarkvara administraator vähemalt raamatupidamise elementaarseid tõdesid. Ainult nii on kliendile/tööandjale võimalik tõeliselt kasulik olla. Kahjuks ei ole Euroopa heaoluriikides ega USAs lood tihtipeale nii ? kui probleem oma töölepingus määratud vastutusalast vähegi välja läheb, visatakse jalad lauale ja oodatakse, et keegi teine lihtsa liigutuse enda eest ära teeks. Selles osas on endised idabloki maad eelisseisus, inimesed pole siin nii mugavad, on harjutud pingutama. Kolmandaks peab oskama tugev IT-spetsialist keerulised asjad lihtsasse, "inimeste keelde" panna. Ööd ja päevad arvutiekraani taga istuval häkkeril pole see üldse oluline, kuid firmas mis peab raha teenima, peab oskama kõiksugu kallite süsteemide vajaduse ja otstarbe kas oma või kliendi juhtkonnale selgeks teha. Ja kindlasti eelistan mina spetsialisti, kes oskab süsteemselt mõelda, tajub info- ja arvutisüsteemide kontseptsioone sellisele tegelasele, kes on lihtsalt endale kümme raamatut pähe tuupinud ja suudab peast ükskõik mis lehekülje ette vuristada. Süsteemse ja analüütilise mõtlemisega tüüpe on vähe, see on omadus, mida peaksid kõrgkoolid õpetama, kuid ikkagi enamus koolilõpetajaid seda ei oma.

Kas peate IT-alast tööjõudu Eestis odavaks või kalliks, võrrelduna nii teiste alade töötajatega kui naaberriikidega?

Kallis on suhteline mõiste. Töötaja, kes saab teistest kaks korda rohkem palka, kuid suudab ära teha kolme inimese töö, ei ole tööandjale kallis, vaid odav töötaja. Eestis on tippspetsialistide töötasud väga kõrged, Äripäevas regulaarselt avaldatava statistika kohaselt üle keskmise tegevjuhi palga. Suurem probleem on see, et kõik head tegijad on oma koha juba leidnud ja väga palju ringi liikuda ei tahagi. Siin pole enam mõnetuhandekroonisel palgavahel tähtsust, pead väga huvitavat tööd ja suuri väljakutseid pakkuma, et kedagi enda juurde meelitada. Naaberriikidega võrreldes tipptegijal suurt elatustaseme vahet ei ole, pigem jääb spetsialistil siin Eestis samade tingimuste juures isegi rohkem raha üle. Näiteks Rootsis võib palganumber võrdlemisi suur olla, aga seal võetakse suure palga juures üle poole tulumaksuks ära, meil läheb kõigest veerand riigile. Tööandja seisukohalt on huvitav fenomen veel see, et siin ei olda kunagi nõus meeletu raiskamisega. Kui Ameerika suurfirmas läheb mingi projekti peale 20 inimest ja kaks aastat, siis eestlased teevad sama asja ära viiekesi ja poole aastaga. Põhjus on siin selles, et meil saavad kõik viis inimest aru, mida nad teevad, USAs aga ainult üks-kaks ja ülejäänud toodavad meeletult igasugu dokumente ja sagivad niisama ringi. Olen seda ka naaberriikides palju näinud.