- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Õhuahmimine Euroopas
Prantsusmaa president Jacques Chirac on ELi kandidaatriigid Kesk- ja Ida-Euroopast ärevusse ajanud. Prantsusmaa president süüdistas neid USAle Iraagi küsimuses poolehoiu avaldamise pärast ?lapsikuses? ja ?vastutustundetuses? ja hoiatas, et nende seisukoht võib olla ?ohtlik?, kuna otsust neid ELi vastu võtta pole veel ratifitseeritud.
Üsna põrutav. Prantsusmaa president võttis endale lasteaiakasvataja rolli ?halvastikasvatatud? kandidaatriikide suhtes, öeldes neile, et nad ?käituvad halvasti? ja ?on mööda lasknud suurepärase võimaluse suu kinni hoida?.
Kõigi jaoks, kes mäletavad, kuidas president Charles de Gaulle brittide palve peale Euroopa kogukonnaga ühineda Euroopa ukse pauguga kinni lõi, sest arvas, et Suurbritannia on USAga liiga tihedalt seotud, on need märkused murettekitavad. Jacques Chirac pole muidugi Charles de Gaulle ja Euroopa on liikunud kaugele eemale ajast, mil Prantsusmaa ühepoolselt kõike dikteeris.
President Chiraci endale võetud rolli sobiva diplomaatilise käitumise eksperdina ei saa võtta tõsiselt isegi need, kes tunnevad ja armastavad Prantsusmaad. Tema purset võib seletada kui märki pettumisest asjaolu tõttu, et Prantsusmaa mõju ELis on lahjenenud. Nagu kuningas Learil pärast kuningriigi kaotamist, pole ka Prantsusmaal oma kaotatud mõju osas midagi muud teha kui jõuetult raevutseda.
Konflikt Euroopas ulatub aga sügavamale kui Prantsusmaa aegunud hiilguse teema. Olen alati olnud skeptiline ELi ?ühise? välispoliitika suhtes. Kuidas õigupoolest võiks oodata, et näiteks selline riik nagu Prantsusmaa hääletatakse ELi partnerite poolt maha olulistes välis- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes? Parimal juhul võib Euroopa loota ?mõnevõrra ühisemale? välis- ja julgeolekupoliitikale.
Olen pikka aega töötanud, et tagada ELis ?tunduvalt ühisem? välispoliitika. Seetõttu olen ma mures praeguse lõhe pärast Iraagi küsimuses nii ELis kui mõnede liikmesriikide ja USA vahel. Kui kaheksa Euroopa liidrit avalikustasid oma üleskutse suureneva transatlantilise lahkheli lahendamiseks, süüdistati neid Euroopa ühtsuse õõnestamises. Miski ei saa olla ebaõigem. Nad väljendasid lihtsalt juba eksisteerivat ühtsuse puudumist.
Kõik algas eelmisel sügisel, kui Saksamaa kantsler Gerhard Schröder, kes püüdis meeleheitlikult võimul püsida, muutis Iraagi Saksamaa valimiskampaania teemaks. Ta mängis sakslaste patsifistlikele tunnetele. Kuid deklareerides, et ta ei toeta mitte mingil tingimusel sõjalist aktsiooni Iraagi vastu, õõnestas ta ÜRO püüdlusi avaldada Iraagi desarmeerimisele maksimaalset survet.
Seejärel süleles Saksamaad Prantsusmaa. Prantsuse välispoliitilised meetodid on tihti hämarad ja neid on raske de?ifreerida, kui pole päevselge, milles prantslaste arvates nende huvid seisnevad.
Frankide ja sakside leppimise ajalugu on muidugi muljetavaldav. Ei saa aga enam enesestmõistetavaks pidada, et teised EL riigid automaatselt ratifitseeriksid nendevahelised lepped kui ühiste strateegiate teejuhid. See kehtib eriti juhul, kui nende eesmärgiks on ?alternatiivi? loomine USA juhtivale rollile julgeolekupoliitikas. EL laienemine mitme Kesk- ja Ida-Euroopa riigi võrra tugevdab vastupanu sellesuunalistele Prantsuse-Saksa algatustele.
Kaheksa Euroopa liidri kiri ja hilisem Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ?Vilniuse kümne? avaldus näitasid, et Prantsusmaa ja Saksamaa ei saa dikteerida Euroopa tegevuskava, mis põhjustab transatlantilisi lahkhelisid. See on ilmselt tekitanud frustratsiooni.
Lõhe ELi ja NATO vahel on suurendanud relvastatud konflikti ohtu Iraagiga, kuna surve Iraagile ÜRO resolutsioonide täitmiseks on nõrgenenud. Chirac ja Schröder ei paista seda taipavat. See pole just Euroopa hiilgeaeg, eriti nüüd, kus ELis arutatakse teksti üle, mis kutsub ELi valitsusi üles ?aktiivselt ja siiralt toetama Liidu ühist välispoliitikat.?
Hetkel kuum
Saksakeelne lühend ?ühise välis- ja julgeolekupoliitika? jaoks on GASP (die Gemeinsame Außen- und Sicherheitspolitik) ehk inglise keeles õhuahmimine. See tundub olevat täiesti kohane väljend selle jaoks, mille tunnistajateks me oleme olnud.
© Project Syndicate
Autor: Uffe Ellemann-Jensen
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele