Turist seab uusi reisisihte

Kuigi pessimistlikud prognoosid ennustasid 2002. aastaks maailma turismimajanduse kriisi, võib nüüd öelda, et langus jäi 2001. aasta lõppu, mil mitmed sihtkohad ja teenusepakkujad olid sunnitud ümber orienteeruma. Tänu kiirele kohanemisele muutunud olukorraga suutsid paljud turismiettevõtjad lõpetada eelmise aasta juba oodatust paremate tulemustega.

Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel ületas ööbimisega välisreiside arv maailma riikidesse 2002. aastal esmakordselt 700 miljoni piiri, jõudes 715 miljonini. Võrreldes 2001. aastaga suurenes reiside arv esialgsetel andmetel 3 ehk 22 miljoni võrra. Need tulemused näitavad, et hoolimata jätkuvast ebakindlusest maailma poliitilises ja majanduselus on nõudlus välisreiside järele suhteliselt stabiilne. See annab põhjust rahuloluks ja lubab selleks aastaks teha ettevaatlikult optimistlikke prognoose. Lisaks sellele suurenes eelmisel aastal paljudes riikides ka siseturism, kuid viimase kohta Maailma Turismiorganisatsioon andmeid ei kogu.

Erinevates maailmajagudes on arengud erinevad. Turistidest suurim osa ? 411 miljonit ehk ligi 60 ? külastab jätkuvalt Euroopa riike. Pika aja jooksul teisel kohal olnud Põhja- ja Lõuna-Ameerika on aga oma turuosa kaotanud ja nende asemele tõusis eelmisel aastal maailma kõige kiiremini arenev turismipiirkond - Aasia ja Vaikse ookeani regioon, kuhu tehti ligi 20 mitmepäevastest reisidest. Kui reisimine Euroopa riikidesse suurenes eelmisel aastal 2 ja reisimine Ameerikasse vähenes 0,6, siis turism Aasiasse kasvas koguni 8. Kuna suur osa reisidest on regioonisisesed, mõjutavad sellist tõusu paljuski Aasia riikide (eriti Hiina) elanike kiiresti kasvavad välisreisid.

2001. aastal teenisid maailma riigid rahvusvahelisest turismist kokku 518 miljardit eurot. Kuna suurem osa riike pole praeguseks veel oma 2002. aasta maksebilanssi avaldanud, pole ka teada, milliseks kujunesid mullused turismitulud. Analüütikute arvates võisid need väheneda, kuna paljud teenusepakkujad alandasid nõudluse suurendamiseks hindu. Tulusid mõjutasid negatiivselt ka 2001. aasta 11. septembrile järgnenud tarbijakäitumise muutused: puhkusele eelistati reisida kodule lähemale, viibida reisil lühemat aega, kasutada vähem lennutransporti ja broneerida reise viimasel hetkel. Lisaks mõjutas halvenenud majandusolukord ka ärireisijaid, kes samuti peavad varasemast rohkem mõtlema reisikulude kokkuhoiule ? nii väiksema reiside arvu kui ka näiteks odavamate hotellide kasutamise arvelt.

Kui Lääne- ja Lõuna-Euroopa riigid teenivad ühelt välisturistilt keskmiselt kümme tuhat krooni, siis kõrgema hinnatasemega Põhja-Euroopa maad umbes kolmandiku võrra rohkem. Veelgi rohkem ? umbes 15000 krooni ? teenivad idapoolsed Vahemereriigid (näiteks Küpros, Türgi, Iisrael), kus turistide keskmine viibimise kestus on pikem. Kõige väiksemat tulu ühe turisti kohta saavad tulenevalt oma madalast hinnatasemest ja vähem väljaarendatud turismivõimalustest endised sotsialismimaad.

Nii puhkuse- kui ka äriturismi arengut mõjutab eelkõige majanduse olukord. Kuna tänapäeval on puhkusereisid välismaale muutunud eriti arenenud riikide elanikele harjumuseks, ei jäta nad majanduslike võimaluste halvenedes reise ära, vaid pigem otsivad odavamaid pakkumisi. Sellel faktoril põhineb näiteks USAst alguse saanud ja nüüd Euroopasse kandunud odavate lennuliinide suur edu, samal ajal kui paljud traditsioonilised lennufirmad vaevlevad raskustes. Ka kesk- ja madalama klassi hotellidel läheb luksushotellidest paremini. Eriti USAs, Jaapanis ja Saksamaal ei ole majanduskasv viimasel ajal taastunud piisavalt kiiresti, mis tähendab reisijate jätkuvat hinnatundlikkust, kuid IMF prognoosib 2003. aastaks SKT kasvu püsivhindades peaaegu kõigis tähtsamates riikides, kust tehakse oluline osa välisreisidest.

Teine oluline turismi mõjutav faktor on poliitiline olukord. Maailma Turismiorganisatsioon prognoosib, et kuni püsib ebakindlus Iraagi ründamise osas, eelistavad inimesed jätkuvalt regioonisisest turismi kaugreisidele. Kuna aga soov reisida on endine, võetakse planeeritud reisid ette olukorra stabiliseerudes, ning seetõttu võib paari-kolme aasta pärast oodata kaugreiside arvu tunduvat kasvu.

Maailma Turismiorganisatsiooni pikaajaline prognoos näeb ette turistide arvu jõudmist 1,56 miljardini aastaks 2020 ehk kasvu keskmiselt 4 aastas. Kõige kiiremini kasvavad reisid Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda, samas kui Euroopa ja Ameerika kaotavad järjest oma turuosa maailmas.

Üheks kiire kasvu mootoriks on järjest pingelisem ja stressirohkem igapäevaelu, mistõttu inimesed otsivad võimalusi reiside abil lõõgastuda ja uusi elamusi kogeda. Puhkused muutuvad lühemaks, kuid sagedasemaks. Seetõttu väheneb ühele reisile kulutatav summa, kuid kulutused ühe reisipäeva kohta jäävad praegusele tasemele, sest inimesed tarbivad kõrgema kvaliteediga ja kallimaid teenuseid.

Tarbija muutub enesekindlamaks ja kriitilisemaks, pöörates rohkem tähelepanu mugavusele ning teenuste hinna ja kvaliteedi suhtele. Reisiotsuste tegemisel muutub järjest olulisemaks sihtkoha keskkonnasõbralikkus ja turvalisus. Suureneb iseseisvalt korraldatud reiside osatähtsus. Paketireiside grupid muutuvad aga väiksemaks ja reisipakettide kokkupanek paindlikumaks.

Järjest rohkem on inimesi, kes on palju käinud ja näinud, ning kelle jaoks reisimine on harjumuspärane tegevus. See tähendab järjest suuremat rõhku individuaalsusele ja tarbija erisoovidele. Erinevate huvidega tarbijasegmente on järjest enam. Seetõttu prognoositakse kasvu praktiliselt kõigile reisiliikidele, eriti aga kruiisidele, kultuurireisidele ja aktiivsetele harrastustele nii suvel kui talvel. Eestile kui väikesele sihtkohale pakuvad need trendid teenuste oskusliku arendamise korral häid võimalusi.