Uudised
Madli Zobel
31. märts 2003 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keeruline kipsplaadi valik

Mul on plaan seinad kips-plaadiga katta ja uued vaheseinad ehitada. Kas saab loota ostes müüja nõuannetele? Järgnevalt minu kogemus.

Remonditav ala on 100ruutmeetrine ja piklik, keskel kandev vahesein. Kavatsen katta kipsplaadiga nii välisseinad seest ? ettekujutuses saab törtsu sirgem ja soojem ? kui ka kandva seina ja ehitada vaheseinad tubade tarbeks. Vannituba tuleb loomulikult ka. Mõõdan hoolega ära seinte pikkuse ning tulevaste vaheseinte mõõdud. Lähen heas usus märkmetega poodi, et müüja oskab mulle soovitada sobivat toodet.

K-Raua ACE riiulitel on puitlaastplaate ja muud, kuid vaid üks silt teatab ? kipsplaat. Ja see on nii kõrgel, et näpuga katsuma ei ulatu. On mees, kes istub sildi ?Informatsioon? all ning sinna ma lähengi. Vähemalt see on ehituspoodides hea, et käruga mahub ilusti liiklema ? mul suurem laps ja käruga titt kaasas. Kuni ootan oma järjekorda infoletini, selgub, et sein puha müügil olevate kipsplaatide silte täis kleebitud. Nüüd meenub mulle, et kõrguse olen unustanud mõõta. Astun siis leti ette ja kougin taskust paberi, kus kõik välisseinad ja tulevased vaheseinad hoolikalt joonistatud-mõõdetud.

?Tere, tahaksin osta kipsplaati, kuid ma ei tea, millist. Välisseinad oleks vaja katta ja vaheseinu ka ehitada. Aga ma ei tea, millist mul vaja on.?

?Ehitaja ütleb Teile, millist ja kui palju vaja on. Välja küll kipsplaati ei panda.?

?Ei, ega ma välja ei tahagi. Välisseintele sisse, et oleks sirge ja kena. Aga millist ma peaksin võtma??

?Ehitaja ütleb seda Teile.?

?Arvan, et ehitaja küsib seda minult. Ma tahaksin teada, milliseid on.?

?No meil on 240 kuni 270 cm.?

?Usun, et kipsplaadi kõrguse määrab toa kõrgus, kuid teil oli siin teisigi erinevaid parameetreid.?

?Meil on kõvaplaate ka. Selleks legaalsed ehitusfirmad ongi, et korralikult teha.?

?Ma usun, et Järve Kaubamaja ehitas ka legaalne ehitaja, varsti hakkas aga maa-alune parkla juba otsast sisse kukkuma. Tahaksin ikka mingit informatsiooni nende kipsplaatide erinevusest. Kus neid kõvaplaate kasutatakse??

?Vannitoa põrandal näiteks ja muudes tundlikes nurkades.?

Ehitusmarketisse minnes ei hakka ma oma suurepärast joonist välja koukimagi. Klienditeenindaja ei oska peale mõõtude kipsplaatide erinevusi selgitada.

?No peamine erinevus on firmas ? on Knauf ja Cyproc ja XXX ? meie müüme ainult Cyprocit. Ise toome neid maale.?

?Milles see eri firmade kipsplaatide erinevus seisneb??

?No ühele meeldib üks rohkem, teisele teine.?

?Kuidas see kvaliteedis väljendub??

?Ühel on paber rohkem kinni, teisel tuleb kergemini ära.?

?Kui see plaat mul seinas on, siis pole vist väga vahet...?

?Ega vist. Hinnakiri on Teil selja taga.?

?Miks õhem plaat on kaks korda kallim kui paksem??

?See on remondiplaat.?

?Kui ma teen kapitaalremonti, siis see on ehitus ja remondiplaat ei kõlba??

?Ei-ei, see on remondiplaat. Seda pannakse lakke.?

Pilgutan piinlikkustundes silmi, sest teenindaja hakkab ärrituma. Ka lapsed on hinnakirja ees seismisest tüdinenud.

?Aga mis selles kõvas plaadis nii kõva on??

?Seda pannakse põrandale.?

?Mul on ainult seina vaja, aitäh.?

ASi Optiroc projektijuht Veiko Parts selgitab, et kipsplaate ostes tasuks kindlasti jälgida, et plaadid ei oleks kusagil laos kloppida saanud ning oleksid terved. Hind võiks sisaldada juba transporti objektile ja mahalaadimist.

Ma ise oleksin elementaarseks pidanud, et plaadid tuuakse kohale, kuid poed pole samal seisukohal. Eriti, kui ostetakse vähe plaate. Ehitusmarketi hinnakirjas olid ka praakplaadid täiesti olemas. Ehk on siis ülejäänud mittepraagid...

Parts räägib ka, et minu nimetatud kasutuskohad, eriti vannituba, on kipsplaadi kasutamisel kõige ebasobivamad. ?Võib kasutada nn niiskuskindlat kipsi, aga ikkagi tuleb teha väga hoolikalt niiskus- ja veetõkked,? tõdeb ta. ?Niiskudes ei ole kipsiga konstruktsioon pikaealine.?

Välisseinte kohta ütleb Parts, et tuleb lähtuda kandvast konstruktsioonist. Näiteks puitkarkassiga majades seesmine aurutõke ei tohi kokku puutuda kipsplaadiga, kuna märgub. Tugevama ning püsivama seina tegemiseks peab selle katma plaatidega kahes kihis. Vuugid ei või seejuures kattuda. Nihe võiks olla poole plaadi ulatuses.

Kivimajade välisseinte katmine tuleb kõne alla, kui soovitakse soojustada seestpoolt. ?Ehitusfüüsikaliselt pole see just parim variant,? nendib Parts, ?aga kui väljast ei õnnestu soojustada, siis sobib see küll. Pideva kütte korral ? näiteks ahjud on tsüklilised ? ei ole soojuse akumuleerumine seina ja sealt tagasi kiirgamine oluline. Teisalt sisemise karkassi ehitamisega kaotame kallist sisepinda.?

Parts toonitab, et mõtlematu tegutsemise tagajärjel on ennegi köögikapid koos seinaga alla kukkunud.