- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,59
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroliidu siseturuga liitumise plussid Eestile
Sel aastal täitub 10 aastat ühtse piirideta siseturu algusest Euroopa Liidus, koos kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumisega. Eesti liitumist EL siseturuga järgmisel aastal võib piltlikult võrrelda olukorraga, kus algaja ujuja satub kohe basseini sügavamasse äärde ning siis tuleb tal tõesti kiiresti ujuma õppida.
Siseturu reeglid, millega EL maade ettevõtetel on olnud võimalus harjuda kümme aastat, muutuvad kohustuslikuks kõigi uute liikmesriikide ettevõtjatele. Ent kasud, mis nende reeglitega ühinedes saavad meie ettevõtted, kaaluvad üles nendega harjumise esialgse ebamugavuse. Olukorda leevendab seegi, et enamuses on Eesti seadusandlus juba täna kohandatud EL õigusele ja liitumise hetkel enam palju ei muutu.
Kuigi hinnad ja palgad pikemas perspektiivis ühisel turul ühtlustuvad, siis praeguseks hetkeks ei ole seda veel juhtunud. Tarbekaupade hinnad eri riikides võivad erineda kordades. Majandusteadlaste analüüsid on näidanud, et ELga liitumisel kasvavad Eestis palgad kiiremini kui hinnad. Paljude toidukaupade hind on juba praegu jõudnud näiteks Saksa supermarketite tasemeni. Turu avanemisega kaasnev konkurentsi tõus peaks hindade edasist kasvu pidurdama.
Liitumislepingu allakirjutamisega muutus Eesti kui ELga liituva riigi staatus. Kui siiani oleme võtsime üle EL seadusi ja reegleid, siis nüüdsest saame osaleda EL otsustusprotsessis. Küll veel mittetäieliku otsustusõigusega (sellega peab ootama 1. maini 2004), aga sõnaõigusega nii ministrite kui ametnike tasandil. Lisaks ametnikele on Euroopa Komisjoni juures käivates ekspertgruppides võimalus osaleda valitsusväliste organisatsioonide ekspertidel.
See eeldab, et kõigil tasanditel kaitstakse Eesti huve järgides ühiselt väljatöötatud seisukohti. Kui Eesti tahab olla liikmesriik, kes EL seadusandlust ja poliitikate kujundamist mõjutab, peab ta selles protsessis aktiivselt osalema. Soome näitel võib öelda, et väikeriigid võivad Euroopa Liidu poliitikate mõjutamisega hästi hakkama saada. Selle aluseks on kokkulepped meie arengule olulistel võtmealadel, sest kõigis valdkondades me suurriikidega võrdselt kindlasti kaasa ei suuda lüüa. See eeldab head koostööd kõigil tasanditel ? valitsuses ja valitsusasutuste vahel, koostööd Riigikoguga, huvigruppide ja avalikkusega.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium näiteks kavatseb oma valdkondades (siseturg, tööstus, ehitus, energeetika, kaubandus, transport, side, infoühiskond, turism, tarbijakaitse jne) kaasata asjatundjaid nii erasektorist, tarbijate esindajatest kui ka teadlaskonnast.
Euroopa Liidu jaoks on lähiaastatel võtmeküsimuseks konkurentsivõime, sest eesmärgiks on saada aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks piirkonnaks maailmas. Üheks vahendiks selle saavutamisel on siseturu edasine arendamine.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele