Euroliidu siseturuga liitumise plussid Eestile

Liitumislepingu allakirjutamisega muutus Eesti kui ELga liituva riigi staatus. Kui siiani oleme võtsime üle EL seadusi ja reegleid, siis nüüdsest saame osaleda EL otsustusprotsessis. Küll veel mittetäieliku otsustusõigusega (sellega peab ootama 1. maini 2004), aga sõnaõigusega nii ministrite kui ametnike tasandil. Lisaks ametnikele on Euroopa Komisjoni juures käivates ekspertgruppides võimalus osaleda valitsusväliste organisatsioonide ekspertidel.

See eeldab, et kõigil tasanditel kaitstakse Eesti huve järgides ühiselt väljatöötatud seisukohti. Kui Eesti tahab olla liikmesriik, kes EL seadusandlust ja poliitikate kujundamist mõjutab, peab ta selles protsessis aktiivselt osalema. Soome näitel võib öelda, et väikeriigid võivad Euroopa Liidu poliitikate mõjutamisega hästi hakkama saada. Selle aluseks on kokkulepped meie arengule olulistel võtmealadel, sest kõigis valdkondades me suurriikidega võrdselt kindlasti kaasa ei suuda lüüa. See eeldab head koostööd kõigil tasanditel ? valitsuses ja valitsusasutuste vahel, koostööd Riigikoguga, huvigruppide ja avalikkusega.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium näiteks kavatseb oma valdkondades (siseturg, tööstus, ehitus, energeetika, kaubandus, transport, side, infoühiskond, turism, tarbijakaitse jne) kaasata asjatundjaid nii erasektorist, tarbijate esindajatest kui ka teadlaskonnast.

Euroopa Liidu jaoks on lähiaastatel võtmeküsimuseks konkurentsivõime, sest eesmärgiks on saada aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks piirkonnaks maailmas. Üheks vahendiks selle saavutamisel on siseturu edasine arendamine.