Prügist ja hinnast ja prügihinnast

OMX Baltic−0,84%318,59
OMX Riga−0,67%993,3
OMX Tallinn−0,16%2 257,93
OMX Vilnius−0,51%1 494,15
S&P 500−0,3%7 720,39
DOW 30−0,25%52 342,56
Nasdaq −1,38%26 184,73
FTSE 1000,26%10 722,07
Nikkei 225−1,39%63 759,01
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%90,92

OMX Baltic−0,84%318,59
OMX Riga−0,67%993,3
OMX Tallinn−0,16%2 257,93
OMX Vilnius−0,51%1 494,15
S&P 500−0,3%7 720,39
DOW 30−0,25%52 342,56
Nasdaq −1,38%26 184,73
FTSE 1000,26%10 722,07
Nikkei 225−1,39%63 759,01
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%90,92

Peeter Eek

Tallinna uue prügila avamisega seoses on mõnda aega kuumaks köetud prügiveo hinna küsimus. Huvi on loomulik, kuivõrd jäätmetekitajad oleme paratamatult kõik. Kahetsusväärselt sageli on siiski siiani paljusid jäätmekäitluse üldkulude ja ladestushinda puutuvaid asjaolusid lootusetult sassi aetud. Nii räägib 3 .juuni ÄP Tallinna Prügila AS ?nõrgavõitu argumentidest? prügiveo hinna tõstmisel, samas on varem korduvalt jutuks olnud Pääsküla prügila sulgemisega seoses ?jäätmekäitluse kahekordne kallinemine? jne.

Jutuks olev jäätmekäitlusteenus koosneb lihtsustatult kolmest peamisest (kulu)komponendist ? jäätmete kogumine (konteinerite soetus, rent), jäätmete transport (veokid, kütus jm.) ja ladestamine. Siinkohal on ilmselt asjakohane täpsustada, et teadaolevalt ei tegele Tallinna Prügila AS jäätmeveoga, seega ei saa teda ka hästi süüdistada ?jäätmeveo hinnatõusu nigelas põhjendamises? ? küll ehk siis ladestushinna tõusu nõrgavõitu põhjendamises.

Tavalise jäätmetekitajaga suhtleb jäätmekäitlusteenuse pakkuja arvete keeles konteineri tühjendamise ühikhinna kaudu, sisuliselt siis mahu arvestuse alusel ? lähtudes senistest konteinerite tühjendamise hindadest ja teades tegelikku (olme)jäätmete tihedust (üldjuhul 0,1-0,15 t/m3, keskmisena 0,12 t/m3) maksis jäätmetekitaja Tallinnas juba enne 3.06.03 asetleidnud muutusi jäätmete käitlemise eest 625-1250 kr/t, sõltuvalt konteineri suurusest. See tõsiasi on paljude üllatuseks. Sellest maksti Pääsküla prügilale 210 kr/t ehk 17-34 kogu käitlushinda arvestades, võttes arvesse ka suhteliselt laialdast ?jäätmete sokutamist? Harjumaa väikeprügilatesse tegelikult ka veelgi vähem. Tallinna uue prügila ladestustasu on tõesti 2,4 korda kõrgem kui Pääskülas, kuid see ei tähenda, et käitlushind jäätmetekitajale 2 korda tõuseks, nagu korduvalt on väidetud. Kui nüüd arutletakse kuumalt ladestushinna põhjendatuse üle, peaks loogiliselt toimuma ka arutelu ka kogumise ja veo hinna põhjendatuse üle, mis siiski moodustas ja paljudes kohtades moodustab siiani suurema osa jäätmekäitluse koguhinnast.

Tallinna linn on näidanud uue prügila rajamisel kahtlemata tänuväärset initsiatiivi, mis eeskujuks ka teistele Eesti omavalitustele. Kas ka prügila rajamiseks valitud finantseerimismudel oli pikas vaates õige, on vaieldav. Takkajärgi tarkusena oleks ilmselt võimalik olnud prügila tervikuna rajada EL ISPA vm. rahalise toetusega, siis oleks ka käitlustasudega tagasimakstav investeeringu osa (ja kogu ladestustasu) olnud ilmselt oluliselt madalam ? kuid antud otsuste tegemise ajal ei saanudki ilmselt selliseid võimalusi ette näha. Praeguseks on Tallinna Prügila kahtlemata Eestis kõige täielikumalt jäätmekäitluse alal rakendamas ?saastaja maksab? põhimõtet. Senised meeldivalt madalad käitlustasud on ka ju peamiselt tuginenud just keskkonnakulutuste täielikule eiramisele ? ka möödunud suvine hälinat ja raevu põhjustanud Lagedi prügila põleng oli just sellise ?odav on hea? suhtumise tulemus. Seega ? mida me tegelikult tahame?

Käitlushinna hüppeline kasv loob kahtlemata teatud ohu prügistamise suurenemiseks (aga väär on väita, et selle nähtuse tekitamiseks ? see on ka varem olnud murettekitav!), mis vajab aga vastumeetmena rutiinset jäätmekogumissüsteemiga liitumisnõude jõustamist, samuti jäätmekäitluskulude käsitlemist eluasemekulude osana, nii et vähekindlustatutele saaksid need vajadusel kompenseeritud üldises korras. Samas võib teiste maade kogemusi arvestades väita, et kõrgemad ladestushinnad mõjuvad väga positiivselt jäätmete taaskasutussüsteemi arengule. Raske uskuda, et see ei mõjuks nii ka Eestis ja sellisena on paljudele valusalt kõrgetes ladestushindades oma väga positiivne keskkonnakaitseline mõju. Just jäätmetekke vähendamisele ning taaskasutamise arendamisele peaksid olema suunatud nii omavalitsus(t)e, ettevõtete kui ka elanike tegevused.

Prügist ja hinnast ja prügihinnast

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised