Eesti oleks tahtnud Rootsi liitumist euroga

Rootsi majandus on nii makromajanduslike näitajate kui üldise majanduskasvu poolest Euroopa Liidus üks tugevamaid. See, et Rootsi pole ühinenud Euroopa ühisraha euroga, on eurotsooni jaoks suhteliselt ebameeldiv. Veel kümmekond päeva tagasi loodeti, et olukord muutub, et Rootsi valija ütleb eurole ?jah?. Paraku läks teisiti. Põhjuseid oskavad rootslased ise kindlasti kõige paremini öelda. Kõrvaltvaatajale tundub aga ühe põhjusena rootslaste seas levinud arusaam, et elatakse endaga hästi toimetulevas heaoluühiskonnas, mille üheks aluseks on oma kroon. Kindlasti on igal rootslasel teatud nostalgia ja oma isiklik suhe krooni. Sellest tuleneb täiendav inimlik mõõde, kus aastate jooksul kalliks saanud riikluse ja rahvusluse sümbolist ei soovita loobuda. Emotsionaalsete põhjenduste tulemusena saadud otsust peavad nüüd analüüsima need, kes Rootsi majanduse eest hea seisavad.

?Ei? on nüüd tulnud ja analüütikud ütlevad, et selle ?ei?-ga peab Rootsi leppima pikka aega. Selge on, et ?ei? eurole määrab Rootsi majanduse ja rahanduse teatavasse finantsisolatsiooni. Isolatsioon ei ole muidugi selline, et keegi Rootsit ignoreerib või kõrvale tõrjub. Vääramatu fakt on aga, et rahal põhinev kaubanduslik-majanduslik suhtlemine Rootsi ettevõtetega käib teistes ühikutes. Vahele tulevad vahetuskursid, mis sõltuvad rahaturul valitsevatest tõusudest ja mõõnadest. See omakorda loob tibake ebakindlust Rootsiga äri ajavate firmade ja inimeste hulgas. Äri tulemuses ei saa lõplikult kindel olla. Tihedas majanduskonkurentsis võib sellest tibakesest lisaebakindlusest saada põhjus, miks äri ajamisest loobutakse.

Tavainimene, kes reisib Euroopa Liidust Stockholmi, on sunnitud endiselt oma eurod rootsi kroonide vastu vahetama. Ka teda teeb kindlasti pahuraks see lisaebamugavus, mis pealegi seondub komisjonitasu näol makstava lisakuluga. Talle jääb arusaamatuks, miks teistes Euroopa riikides arvelduseks sobiv raha ei kõlba maksmiseks Rootsis, mis samuti Euroopa Liitu kuulub. Kellel vaja Rootsi reisida, see reisist muidugi ei loobu, aga turismi arendamisel on rahaerinevus kindlasti teatavaks lisatakistuseks.