Kui teeks õige ühe repo

Majad kerkivad täna ehk madalamad, aga see-eest palju kindlamalt ? nad saavad valmis. Meil on rohkem valikuid nn investeerimissammaste vahel, mis peaks justkui meie abita tagama tulusad investeeringud. Maksa iga kuu kindel summa ära ja muud muret pole. Paarikümne aasta pärast võid kiigata, mis sellest kõigest on saanud, sest maaklerite sõnul pikas perspektiivis aktsiaturud tõusevad, ja kannatust peab olema. Mis peaks üldse kallutama repolaenu võtma? Mina ei tea, võib-olla seepärast pole ma kunagi võtnudki. Repolaen annab, tõsi, finantsvõimenduse. Olles investeerinud 100 krooni eest, võib 50 krooni eest omandada aktsiaid lisaks. Põhimõtteliselt saab omandatud uutele aktsiatele, mis pole hetkel millegagi koormatud, peale võtta omakorda repo ja saada veel 25 krooni eest aktsiaid, siis 12,5 krooni eest jne. Teoreetiliselt tuleks kokku täpselt teine 100. Küsimus veel ontliku ettevõtja seisukohast: kas mittebörsiaktsiate peale saab ka repolaenu? Sest sajaprotsendiliselt turukõlblikke aktsiaid on ju nii vähe, vähem kui 1997.

Kui soovitakse ikka korralikku finantsvõimendust, on olemas optsioon. Mul seisab meeles, need on Ühispanga strateegi sõnad, et optsioon on just riskikartlikule investorile mõeldud, kuna kaotada pole võimalik üle kindla rahasumma, mis on alusvara väärtusega võrreldes suhteliselt väike ? optsiooni preemia nimeks. See on optsiooni, mida peetakse üheks riskantsemaks finantsinstrumendiks, paradoks. Umbes nii, et ostad kümnekroonise lotopileti, alusvara lebab aga kusagil miljonites kroonides lademes.

Finantsinspektsioon leidis, et neil repolaenude kohta midagi (halvasti) öelda pole, kuna pangad on sellist laenu juba kaua pakkunud. Võib-olla tõesti - midagi hullu juhtunud pole.

Autor: Mati Feldmann