Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Parim koht kuningliku reliikvia hoidmiseks
Rootslaste merepõhjast üles tõstetud uhke kauba- ja sõjalaev, mis ehitati 17. sajandil kuningas Gustav II Adolfi käsul, on tõeline turismimagnet nii kodumaistele kui ka välismaalastest turistidele.
Külluslikust muuseumipoest saab iga huviline endale midagi põnevat kaasa osta, eriti omapärased on laeval leidunud tarbeesemete, näiteks joogiklaaside, küünlajalgade, lapikpudelite täpsed koopiad. Populaarne muuseumirestoran, mis pakub Rootsi kööki, on kättesaadav vaid muuseumikülastajatele.
Muuseum ise, nn pehmest vasest telk, avati 1990. aastal Rootsi kuninga poolt, eelnevalt korraldati arhitektuurivõistlus, kus osales kõikide üllatuseks 384 võistlustööd.
Salapärastel asjaoludel oma esimesel reisil 1628. aastal sadama lähistel uppunud kuninglik purjekas Vasa olnud tolle ajastu võimsaim alus, kus pidi teenistuses olema 270 meremeest. Laeva suurusest annab aimu tõsiasi, et kuningliku laeva ehitamiseks läks vaja 1000 tammepuud. Valmis laev oli pea 70 meetrit pikk ja laiust oli laeval 11,7 meetrit. Kui laev 333 aastat hiljem merepõhjast üles tõsteti ja restaureeriti, kujunes sellest rootslaste jaoks tõeline reliikvia.
Kas purjekale said saatuslikuks rasked kahurid, lastiks olnud kivid, mis pidid laeva tasakaalus hoidma, purjus meeskond, vale konstrueerimine, ehituslikud vead, asjaolu, et 10 purje asemel oli laeval heisatud vaid neli, või oli see hoopiski jumala tahe, ei saa mere- ja ajaloohuvilised ilmselt kunagi teada.
Esmapilgul hämmastab muuseumi hämar valgus ja küllaltki niiske sisekliima, kuid see kõik on vajalik restaureeritud laeva nõuetekohaseks säilimiseks ka tulevaste põlvede rõõmuks.
Autor: Heidi-Maarja Melts