Vandeadvokaat Viktor Kaasiku sõnul sai temast Tallinna vanimalt raamatukaupluselt õiglast renti nõudes patuoinas, sest pood säilib.
?Ma ei hävita raamatupoodi,? ütleb Viktor Kaasik intervjuus Eesti Päevalehele. ?Kogu praegu toimuv jamps mind ei häiriks, kui siin taga oleks tegelik soov säilitada raamatukauplus. Kauplus ju säilib, aga siin on ilmselt mängus raamatukirjastajate ja -müüjate huvid, mitte raamatusõbra mure.?
?Sest tegelikult jääb ju kauplus alles. Kui meie klient kinnistu ostis, oli seal peal kehtiv üürileping. 1. oktoobril 2002 on sõlmitud Rahva Raamatuga tähtajatu leping, mille lõpetamisest tuleb teatada kuus kuud ette. Me pole kunagi tahtnud raamatupoodi majast välja saada.
Kui me saime kinnistu enda valdusesse, hakkasime loomulikult vaatama, kuidas oleks võimalik olemasolevaid lepinguid teha omanikule soodsamaks. Rendilepinguid uurides avastasime, et raamatukauplus maksab 150 krooni ruutmeetrist. Samas esimesel korrusel on kaks riidekauplust, mõlemad ruutmeetri hinnaga nelisada krooni. Prillikauplus maksab renti 373 krooni ruudust ja apteek 226 krooni. Hakkasime läbi rääkima, sest sellises kohas 150 krooni on vähe.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Fakt on, et kogu kino ei tule mitte raamatuhuviliste poolt. Klassikaline raamatukauplus ei pea tingimata müüma igasuguseid tarbeid, postkaarte ja kinkekarpe. Mind häirib väga, et erilise kultuurilembuse taha on peidetud kellegi ärihuvid.
Ärgu müügu sellel pinnal igasugust jama! Kui nad ei müüks seda rämpsu, nagu postkaardid või karbid, siis nad saaksid hakkama. Olete käinud seal raamatupoes? Enne remonti leidis seal kõik raamatud üles. Nüüd on tihedalt üksteise vastas raamatute vahelt väga raske otsida, sa ei leia õigeid raamatuid üles. Käisin eile seal ja ostsin portsu raamatuid. Kõikide teiste peal troonisid Rasputin, Beria, Eesti päritolu SS-lasest ohvitseri memuaarid. Nad peavad tegema valiku. Ka raamatute hinnad on nii üles aetud, et normaalne inimene ei jaksa osta.?