Üldjuhul iseloomustab tähtajalisi hoiuseid see, et raha paigutatakse panka kindlaks tähtajaks ja enne tähtaja lõppu raha kasutada ei saa. Ka ei saa enne tähtaja lõppu lisada täiendavat raha. Võimalik on ka leping ennetähtaegselt lõpetada, kuid sel juhul jäädakse intressidest ilma, seega on tähtajalisele hoiusele mõttekas panna vaid raha, mida enne tähtaja lõppu kasutada ei taheta.
Tähtajalisele hoiusele saab raha panna alates ühest päevast (üleöölaen) kuni 10 aastani. Kümneaastast tähtaega pakub Krediidipank noortele, kuni 18aastastele klientidele. Täiskasvanud saavad paigutada raha kuni 5 aastaks.
Kogumishoiused sobivad neile, kes soovivad koguda raha mingi suurema ostu tegemiseks, näiteks auto ostuks, korteri remondiks. Peamine erinevus tähtajalisest hoiusest on see, et täiendavaid sissemakseid saab teha ka lepingutähtaja jooksul. Täiendavate sissemaksete suuruse ja aja, millal sissemakset teha, saab hoiustaja üldjuhul ise valida.
Teistest pankadest keerulisemat hoiustamise võimalust pakub Nordea. Nende pakutavate Hoius Plussi hoiuste puhul koosneb intress kindlast osast ja lisaintressist. Lisaintress sõltub panga poolt valitud kolme aktsia hinnaliikumisest. Lisaintressi saadakse, kui ühegi valitud aktsia hind perioodil ei lange.
Eakatele, invaliididele ja päevase õppevormiga üliõpilastele pakub Tallinna Äripank hoiust Pluss üks. Tegemist on tähtajalise hoiusega, millele makstavad intressid on 1% võrra suuremad kui tavalise tähtajalise hoiuse puhul.