Gea Velthut-Sokka • 4. november 2003 kell 22:00

Erialaliidud ei pea koostööd maksuametiga vajalikuks

Erialaliitude juhid leiavad, et ümbrikupalkade vastu tuleks küll võidelda, kuid ei arva, et neil oleks selleks maksuametist rohkem võimalusi. Koostööd võib ju teha, kuid algatus selleks peab tulema maksuameti poolt, jääb kõlama ühine seisukoht.

?Ükskord võiks see jama riigis ära lõppeda,? kurjustas Eesti Toiduainetööstuste Liidu tegevdirektor Helve Remmel. ?Kui meil on olemas maksuamet ja statistikaamet, miks nad oma tööd ei tee? Erialaliit ei saa avalikku sektorit dubleerida.?

Remmeli hinnangul nõutakse liitudelt liiga palju. Ümbrikupalga probleemi ta küll tunnistab, kuid viimase kuue aasta jooksul ei ole liidu juhatus seda teemat päevakorda võtnud. ?Meil on hetkel raskemaid probleeme kui see,? nentis ta.

Varem ehitusmaterjalide tootmise sektoris töötanud ja ümbrikupalkade jahi plaani sünni juures olnud Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Tarmo Lige tunnistas, et ka ehitajad on proovinud koostööd maksuametiga edendada, kuid seni on see ebaõnnestunud. Ümbrikupalga probleem on Lige sõnul peamiselt väiksemates ettevõtetes, keda on erialaliidul sama raske kontrollida kui maksuametil. ?Mis siin meiegi teha saame,? ütles ta.

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärve sõnul on metsasektori mured ümbrikupalkadest palju laiemad.

?Meie jaoks on probleemne metsaga seonduv maksundus üldiselt,? ütles ta. ?Ühe detailiga tegelemine olukorda ei parandaks, tegeleda oleks vaja probleemiga kompleksselt.?

Liit on Talijärve kinnitusel saatnud kirju nii Riigikogule kui maksuametile, kuid seni ei ole tulemusi olnud.

?Et ümbrikupalkasid makstakse, on ju selge,? nentis Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu direktor Arvo Ulla. ?Ulatust on raske öelda. See on kogu aeg olnud üks valupunkt, oleme püüdnud võidelda, see ju häirib ausate firmade konkurentsi.?

Koostöö maksuametiga oleks Ulla arvates hea mõte, kuid ta tunnistab, et liit ei saa midagi konkreetset teha. ?Me võime rääkida oma kahtlustest, kuid kellelegi näpuga näidata mitte,? lisas ta.

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu tegevdirektor Maie Vader ei oska arvata, millega nende liit võiks maksuametile veel abiks olla. Liidu liikmete majandustulemused on koduleheküljel olemas, mitteliikmete kohta nemad andmeid kätte ei saa. ?Aga kui vihjeid tuleb, siis need võime ju edastada,? lubas Vader.

?Ma ei kujuta hästi ette, milles see koostöö võiks seisneda,? on ka Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevdirektor Donald Visnapuu hämmeldunud. ?Kui tõestada ei saa, siis ei tohi ka näpuga näidata.?

Eelmisel nädalal leppis Ehitusmaterjalide Tootjate Liit maksuametiga kokku koostöös ümbrikupalku maksvate ettevõtete tuvastamiseks, liidu juhi Enn Rebase sõnul tegid nad arvutusliku eeltöö võimalike maksupetturite kohta ise ära ? arvutasid välja ausate liidu liikmete keskmise palga ja võrdlesid sellega, mida nad ametlikest allikatest leidsid kahtlust äratavate ettevõtete palgataseme kohta. Palgad erinesid kuni neli korda.

Maksuameti pearevidendi Kristi Vahtra sõnul on ametil plaanis teha koostööd ka teiste erialaliitudega.

?Kuigi on juba visioonid, kellega võiks otsida koostöövõimalusi, ei saa üheselt väita, et peaksime eelistama üht organisatsiooni või tegevusvaldkonda teisele ? tegemist on üldisema ja põhjalikuma ning kõiki tööandjaid ja -võtjaid puudutava protsessiga,? lisas Vahtra.

Hetkel kuum