• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Stabiliseerimisreservis on ligi 2,7 miljardit krooni

    30. septembri 2003 seisuga oli stabiliseerimisreservi varade maht soetusmaksumuses 2 698 361 300 krooni.

    Riigieelarve seaduse alusel laekus reservi 328 900 382 krooni, millest suurima ühekordse summana laekus 145 miljonit krooni Eesti Panga kasumieraldisena, selgub rahandusministri aruandest.
    Tekkepõhine tulu ja väärtpaberite ümberhindlus moodustas kokku 24 872 647 krooni. Stabiliseerimisreservi turuväärtus oli 2 723 233 946 krooni ning aruandeperioodi realiseeritud kasum 96 004 535 krooni.Stabiliseerimisreservi finantsvahendite haldamisel ja finantsriskide mõõtmisel lähtutakse normportfellist, mis väljendab reservi üldist riskitaluvuse taset ning mille struktuur peab pikemas perspektiivis tagama reservi finantsvahendite stabiilsuse kasvu ja tulususe. 2003. aasta algusest arvestades ületas reservi tulusus normportfelli tulusust 0,3 % võrra.Reservi tulusus on kuude lõikes olnud kõikuv, põhjustatuna rahvusvaheliste finantsturgude ebastabiilsusest. Reservi likviidsuse tagamiseks moodustavad paigutused võlakirjadesse 93,02 % ning tähtajalistesse hoiustesse 0,61% ja pöördrepotehingutesse 6,38% reservi mahust.Reservi vahendite säilivuse tagamiseks on investeeritud kõrgeima krediidireitinguga ja madala krediidiriskiga Belgia, Saksamaa, Hollandi, Prantsusmaa ja Austria valitsuste võlakirjadesse. 99,44 % reservi paigutustest on tehtud eurodes ja 0,56 % Eesti kroonides. Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest moodustatud vara kogum. Reservi täiendamine ja vahendite kasutamine on eelarvepoliitiline abinõu üldmajanduslike riskide vähendamiseks ning pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks. Stabiliseerimisreservi haldamist korraldab rahandusminister.Minister Taavi Veskimägi esitab homme vastavasisulise aruande valitsuse istungil.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: Tartu Kivisild ei ole muumia
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Keskpanga kohtumine pani turud langema
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab Äripäeva erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab Äripäeva erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Raadiohommikus: toidu kallinemisest, rekordilisest palgakasvust ja Ferraridest
Kolmapäevane hommikuprogramm võtab fookusesse hinnatõusud, toidu kallinemise, rekordilise palgaralli ja luksusautode müügi.
Kolmapäevane hommikuprogramm võtab fookusesse hinnatõusud, toidu kallinemise, rekordilise palgaralli ja luksusautode müügi.