Poolast saab ELi must lammas

Poola tapamajad ja piimakombinaadid ei vasta euronõuetele, mis võib Poola kauba ees kinni panna ELi ühisturu ning tuua sulgemiste laine. Talunikele lubatud ELi toetuste jagamiseks vajaliku IT-süsteemi loomiseks pole aga valitsus kuus kuud enne ELiga liitumist veel lepingutki sõlminud.

Poola talunikud riskivad saada vähem, kui neil õigust on, hoiatas ELi laienemisvolinik Günter Verheugen. ?Sellest kaotab riik, mitte Euroopa Liit.? Poolast võib liitumise järel saada netomaksja ELi eelarvesse, mis tähendab, et liikmemaks on suurem kui abirahad Brüsselist.

Kõigi ELi nõuete eiramise kõrval on Poola end näidanud nõudliku ja kangekaelse partnerina. ?Poola on nagu Hispaania, ainult palju hullem,? tsiteerib Dagens Industri üht Brüsseli allikat. Hispaaniat tuntakse riigina, kes on kahmanud ELi kassast nii palju kui võimalik. Hispaania kauplemisstiili näitas Poola peaminister mullu detsembris Kopenhaagenis.

Probleemiks Euroopa kontekstis on ka Poola majandus. Agentuur S&P prognoosib, et Poola riigieelarve defitsiit kasvab tuleval aastal 8,3le sisemajanduse kogutoodangust (SKT) selle aasta 6,1 protsendilt. Rekordilise defitsiidi katmiseks plaanib valitsus laenuvõtmist tänavusega võrreldes 50 suurendada. S&P ennustab, et aastaks 2006 ületab avaliku sektori võlg Poola konstitutsioonis lubatud 60 SKTst, mis on ühtlasi ülempiir euroga liitumiseks. S&P hinnangul ei liitu Poola euroga enne 2010. aastat. Agentuur alandas Poola pikaajalised zlotilaenud tasemele A?, mis on kõrgeimast investeerimisjärgu reitingust AAA kuus kohta allpool. Valuutalaenud jäid tasemele BBB+, seitse kohta tipust, kuid on vaatluse all võimalikuks alandamiseks.

Poola selle aasta SKT prognoos on 3,5 pärast 1,4 kasvu 2002. aastal ning 1 kasvu 2001. aastal. Tööpuudus on uutest liitujatest kõrgeim ? septembris 17,5. 7,5 osaluse müük Telekomunikacja Polskas mõned päevad tagasi oli viimase kolme aasta suurim erastamistehing.

Välisinvesteeringud on vähenenud. Uued autotehased on läinud Poolast mööda T?ehhi ja Slovakkiasse. Tänavu loodab Poola saada välisinvesteeringuid 6 miljardit dollarit. T?ehhi, kus elanikke on kolm korda vähem, investeeriti mullu 8,4 miljardit dollarit. Ärikliima parandamiseks plaanib Poola tuleval aastal alandada tulumaksu 27 protsendilt 19-le.

Viimastest suurematest rahvusvahelistest võrdlustest on Poola Transparency Internationali korruptsiooniindeksis 64. kohal 133 riigist. Maailma majandusfoorumi konkurentsivõime indeksis oli Poola 45. kohal, tagapool ELi praegusi ja tulevasi liikmesriike. Koht kõrgemal oli ka Hiina.