Töötuskindlustusmakset saab vähendada

Töötuskindlustussüsteem on rakendunud Eesti majandusele positiivsel ajal, mil töötuse määr on olnud langustrendis. Erinevate majandustsüklite etappidel, kus majandussurutis võib kesta kaks-kolm aastat, on eesmärk hoida süsteem stabiilne. See tähendab mitte muuta töötuskindlustusmakse määra igal aastal ning vältida makse tõstmist majanduslanguse perioodil. Lisaks seisab töötuskindlustussüsteemil 2007. ja 2012. a ees hüvitise maksmise perioodi pikenemine, mille arvestamine juba 2004. a peaks olema süsteemi stabiilsuse üks tagaja. Süsteem peab kaitsma kindlustatud isikuid igas majandustsükli etapis pikas perspektiivis, mistõttu on Töötukassa oma tegevuses järginud konservatiivsuse põhimõtet.

Eesti süsteemi omapäraks on katta lisaks töötaja riskile ka tööandja risk. Paljudes Euroopa riikides ei ole tööandja risk kaetud, mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis on see küll kaetud, kuid töötuskindlustussüsteemist eraldi. Eesti on tööandjate esindusorganisatsioonide soovil tulnud tööandjaile vastu, sätestades juba töötuskindlustuse leppes vastavad põhimõtted.

Töötuskindlustuse käivitamine tõi kaasa ka kollektiivse koondamise mõiste, mida varem Eesti seadusandluses ei tuntud. Mõiste tuleneb ELi direktiivist 75/129 ning annab ette piirid, millal on tegu kollektiivse koondamisega ja millal mitte. Direktiiv teeb kollektiivse koondamise ettevõtte jaoks aeganõudvaks ja bürokraatlikuks protseduuriks, mistõttu püüab suurem osa tööandjaid sellest hoiduda ja ?vabaneda? töötajatest lihtsamalt.

Kui ELi riikides algab kollektiivne koondamine vähemalt kümnest töötajast, siis Eesti on tööandjate ettepanekul piiri allapoole toonud ja selleks on viis töötajat. Et koondada viis inimest, peab ettevõttes vähemalt viis inimest töötama. ELis saab aga kümme töötajat koondada ettevõte, kus on üle 20 töötaja. Kas vähem kui viie töötajaga ettevõttele peaks Töötukassa kollektiivsel koondamisel hüvitist maksma, on seadusandja otsustada. Ilmselt pole siis tegu mitte hüvitise, vaid ettevõtlustoetusega ning see ei lähe kindlustuspõhimõtetega kokku.

Miks on Töötukassa väljamaksed prognoositust väiksemad? Kas probleem on töötuskindlustuse seaduses? Tööandja sihtfondi vaadates läheb kõik prognooside järgi, töötaja sihtfondi väljamakseid on olnud vähem kui prognoositi. Töötukassa seisukohalt on põhiprobleem töösuhete kultuuris ning töölepingu lõpetamise aluste regulatsioonis, mitte töötuskindlustuse seaduse sätetes. Töölepingu küsimused on sotsiaalpartnerite kokkuleppe koht ja paindlikkust võiks olla kõigil pooltel. Üks on selge ? ku-na tegu on sihtotstarbeliste kindlustusmaksetega, saab neid kasutada vaid seaduse alusel hüvitiste maksmiseks, mitte ettevõtluse toetamiseks ega laenude andmiseks.

Autor: Meelis Paavel