Riigi tagavarast kadunud vilja kogus senini selgusetu
Põllumajandusministeerium väidab, et pankrotis Jõgeva Viljasalve vastu esitatud nõue seoses riigi viljareserviga ulatub 626 000 kroonini. Samas teatas pankrotihaldur Vaido Paju, et nõuete väärtus küünib tegelikult 5,8 miljoni kroonini.
ASis Jõgeva Viljahoidla kuulutas kohus oktoobris välja pankroti. Kuna riik hoidis Jõgeval olulist osa riigi strateegilisest viljatagavarast, määras põllumajandusminister viljatagavara haldajasse Eesti Viljasalve erikontrolli. Erikontrolli tingis asjaolu, et riigile kuuluv AS Eesti Viljasalv oli hoidnud maini 2003 riigi strateegilist viljatagavara sügavas kahjumis ettevõttes.
Jõgeva Viljasalve ettevõtmised leidsid küll toetust endise regionaalministri Toivo Asmeri ja tema büroo poolt, kuid samas oli hoidlal viimati auditeeritud 2000. majandusaasta.
Põllumajandusministeeriumi kantsleri vanemabi Indrek Grustami andmetel tuvastas äsja lõppenud erikontroll, mille viis läbi audiitor Ilmar Tambaur, et Eesti Viljasalve juhatus on tegutsenud seaduslikult ja olulises osas otstarbekalt.
Põllumajandusministeerium teatas, et ASil Eesti Viljasalv ei ole seoses toiduteravilja julgeolekuvaruga nõudeid ASi Jõgeva Viljahoidla vastu. See tähendab, et toiduteravilja julgeolekuvaru koosseisu kuuluvat vilja Jõgeva Viljahoidlas enam ei olnud. Viimane jääk müüdi oksjonil tänavu 13. mail. Siiski nõutakse Jõgeva Viljahoidlalt kui ühelt oksjonil osalejalt ümmarguselt 626 000 krooni oksjonil maksmata jäänud raha ehk umbes 25 tehingu mahust. Pankrotihalduri Vaido Paju andmetel on Eesti Viljasalvel Jõgeva Viljahoidlalt saada siiski oluliselt suurem summa kui 626 000 krooni, nimelt 5,8 miljonit krooni.
1,8 miljonit krooni sellest moodustab ühest tehingust saamata jäänud raha. Tegemist oli kolmepoolse kokkuleppega Jõgeva Viljahoidla, Eesti Viljasalve ja Jõgeva Viljahoidla juhatajale Ivar Tomingale kuulunud firma Facitiva vahel. Dokumendid näitavad, et raha läks kaduma 90ndate lõpul seoses vilja müügiga Ukrainasse.
Ümmarguselt 3,4 miljoni krooni näol on tegemist rahatu laenulepinguga Eesti Viljasalve ja Jõgeva Viljahoidla vahel. Selle asjaolusid pankrotihaldur Paju kommenteerima ei nõustunud. Rahatuid laenulepinguid vormistatakse sageli mingite kohustuste katteks.
Kui suur on üldse Eesti strateegiline viljatagavara, seda põllumajandusministeerium riigisaladusele viidates ei avalikusta. Küsimusele, kas Jõgeva Viljahoidla juhatajal Ivar Tomingal oli vormistatud nõuetekohane juurdepääsuluba riigisaladusele, vastas põllumajandusministeerium, et ta ei tea seda.