• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigi tagavarast kadunud vilja kogus senini selgusetu

    Põllumajandusministeerium väidab, et pankrotis Jõgeva Viljasalve vastu esitatud nõue seoses riigi viljareserviga ulatub 626 000 kroonini. Samas teatas pankrotihaldur Vaido Paju, et nõuete väärtus küünib tegelikult 5,8 miljoni kroonini.
    ASis Jõgeva Viljahoidla kuulutas kohus oktoobris välja pankroti. Kuna riik hoidis Jõgeval olulist osa riigi strateegilisest viljatagavarast, määras põllumajandusminister viljatagavara haldajasse Eesti Viljasalve erikontrolli. Erikontrolli tingis asjaolu, et riigile kuuluv AS Eesti Viljasalv oli hoidnud maini 2003 riigi strateegilist viljatagavara sügavas kahjumis ettevõttes.
    Jõgeva Viljasalve ettevõtmised leidsid küll toetust endise regionaalministri Toivo Asmeri ja tema büroo poolt, kuid samas oli hoidlal viimati auditeeritud 2000. majandusaasta.
    Põllumajandusministeeriumi kantsleri vanemabi Indrek Grustami andmetel tuvastas äsja lõppenud erikontroll, mille viis läbi audiitor Ilmar Tambaur, et Eesti Viljasalve juhatus on tegutsenud seaduslikult ja olulises osas otstarbekalt.
    Põllumajandusministeerium teatas, et ASil Eesti Viljasalv ei ole seoses toiduteravilja julgeolekuvaruga nõudeid ASi Jõgeva Viljahoidla vastu. See tähendab, et toiduteravilja julgeolekuvaru koosseisu kuuluvat vilja Jõgeva Viljahoidlas enam ei olnud. Viimane jääk müüdi oksjonil tänavu 13. mail. Siiski nõutakse Jõgeva Viljahoidlalt kui ühelt oksjonil osalejalt ümmarguselt 626 000 krooni oksjonil maksmata jäänud raha ehk umbes 25 tehingu mahust. Pankrotihalduri Vaido Paju andmetel on Eesti Viljasalvel Jõgeva Viljahoidlalt saada siiski oluliselt suurem summa kui 626 000 krooni, nimelt 5,8 miljonit krooni.
    1,8 miljonit krooni sellest moodustab ühest tehingust saamata jäänud raha. Tegemist oli kolmepoolse kokkuleppega Jõgeva Viljahoidla, Eesti Viljasalve ja Jõgeva Viljahoidla juhatajale Ivar Tomingale kuulunud firma Facitiva vahel. Dokumendid näitavad, et raha läks kaduma 90ndate lõpul seoses vilja müügiga Ukrainasse.
    Ümmarguselt 3,4 miljoni krooni näol on tegemist rahatu laenulepinguga Eesti Viljasalve ja Jõgeva Viljahoidla vahel. Selle asjaolusid pankrotihaldur Paju kommenteerima ei nõustunud. Rahatuid laenulepinguid vormistatakse sageli mingite kohustuste katteks.
    Kui suur on üldse Eesti strateegiline viljatagavara, seda põllumajandusministeerium riigisaladusele viidates ei avalikusta. Küsimusele, kas Jõgeva Viljahoidla juhatajal Ivar Tomingal oli vormistatud nõuetekohane juurdepääsuluba riigisaladusele, vastas põllumajandusministeerium, et ta ei tea seda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Gregor Raudvere: kalli elektri kurja juur
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
USA börs alustas nädalat tõusuga
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Tööstur: tootjad peaksid julgemalt hindu tõstma
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".