Riigi tagavarast kadunud vilja kogus senini selgusetu

Põllumajandusministeeriumi kantsleri vanemabi Indrek Grustami andmetel tuvastas äsja lõppenud erikontroll, mille viis läbi audiitor Ilmar Tambaur, et Eesti Viljasalve juhatus on tegutsenud seaduslikult ja olulises osas otstarbekalt.

Põllumajandusministeerium teatas, et ASil Eesti Viljasalv ei ole seoses toiduteravilja julgeolekuvaruga nõudeid ASi Jõgeva Viljahoidla vastu. See tähendab, et toiduteravilja julgeolekuvaru koosseisu kuuluvat vilja Jõgeva Viljahoidlas enam ei olnud. Viimane jääk müüdi oksjonil tänavu 13. mail. Siiski nõutakse Jõgeva Viljahoidlalt kui ühelt oksjonil osalejalt ümmarguselt 626 000 krooni oksjonil maksmata jäänud raha ehk umbes 25 tehingu mahust. Pankrotihalduri Vaido Paju andmetel on Eesti Viljasalvel Jõgeva Viljahoidlalt saada siiski oluliselt suurem summa kui 626 000 krooni, nimelt 5,8 miljonit krooni.

1,8 miljonit krooni sellest moodustab ühest tehingust saamata jäänud raha. Tegemist oli kolmepoolse kokkuleppega Jõgeva Viljahoidla, Eesti Viljasalve ja Jõgeva Viljahoidla juhatajale Ivar Tomingale kuulunud firma Facitiva vahel. Dokumendid näitavad, et raha läks kaduma 90ndate lõpul seoses vilja müügiga Ukrainasse.

Ümmarguselt 3,4 miljoni krooni näol on tegemist rahatu laenulepinguga Eesti Viljasalve ja Jõgeva Viljahoidla vahel. Selle asjaolusid pankrotihaldur Paju kommenteerima ei nõustunud. Rahatuid laenulepinguid vormistatakse sageli mingite kohustuste katteks.

Kui suur on üldse Eesti strateegiline viljatagavara, seda põllumajandusministeerium riigisaladusele viidates ei avalikusta. Küsimusele, kas Jõgeva Viljahoidla juhatajal Ivar Tomingal oli vormistatud nõuetekohane juurdepääsuluba riigisaladusele, vastas põllumajandusministeerium, et ta ei tea seda.