Raadio Vaba Euroopa (RFE) uuringu kohaselt on Eestis kavandatav vanemahüvitise süsteem on kõige lähedasem Põhjamaadele.
Riiki, kus lapse esimese eluaasta vältel makstakse kõikidele vanematele võrdset hüvitist, on Euroopast raske leida, märgib RFE. Vanema eelnevat sissetulekut arvestavad hüvitise maksmisel kõik, sealhulgas nii Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik kui Itaalia.
Ning sellal kui Põhjamaade sotsiaalmudelit eeskujuks seadvad opositsioonisaadikud võitlevad Eestis kõigile võrdse vanemapalga poolt, kehtib ka Skandinaavia riikides just nende poolt teravalt kritiseeritud diferentseeritud vanemahüvitis. Norra ja Rootsi maksavad emadele lapse esimese eluaasta vältel 80 protsenti nende varasemast sissetulekust. Soome maksab hüvitist veidi vähem ? 18 nädala jooksul 70 protsenti ema eelnevast sissetulekust.
Põhjamaades on seejuures hüvitise maksmise periood pikem kui teistes Euroopa riikides. Näiteks Prantsusmaa ja Austria maksavad emale 100 protsenti varasemast sissetulekust, kuid vaid 16 nädala jooksul. Kuus nädalat maksab 90-protsendilist hüvitist Ühendkuningriik, Itaalia maksab aga 22 nädala jooksul 80 protsenti ema varasemast teenistusest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika õppejõu Mare Ainsaare sõnul on Eestis kavandatav vanemahüvitis seega kõige lähedasem just Põhjamaadele. ?Vanemahüvitise skeemi mõttes on Eestile suhteliselt lähedased Norra ja Rootsi,? nentis Ainsaar.
Kuid vaatamata vanemahüvitise sisseseadmisele jäävad käärid Eesti ja Põhjamaade perepoliitika vahel suureks: lisaks kopsakale vanemahüvitisele makstavad Skandinaaviamaad ka korralikke lastetoetusi.
Riigikogu majandus- ja sotsiaalinfo osakonnas valminud uuringu andmetel on käärid vanemahüvitise ja lastetoetuse suuruse vahel Eestis Euroopa suurimate killast: enamik Euroopa riike maksab vanemahüvitist napimalt kui Eesti, kuid lastetoetused on jälle sellevõrra suuremad.