EL toob Eestisse looduse hoiualad

Linnu- ja loodusdirektiivi täitmiseks moodustatakse üle-euroopaline kaitsealade võrgustik ? Natura 2000.

Eestis jõustuvad looduskaitse direktiivid Euroopa Liiduga liitumise hetkel, mis tähendab, et me peame hakkama täitma nende direktiivide nõudeid alates 1. maist 2004.

Selleks ajaks peab olema valmis ettepanek Eesti Natura 2000 alade kohta. Eesti Natura 2000 võrgustikku liidetakse meie senised rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad. Kuid kuna olemasolevatest kaitsealadest ei piisa kõikide üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade kaitseks, saavad Natura-aladeks ka seni kaitsmata kõrge loodusväärtusega paigad. Kuulumine Natura 2000 võrgustikku annab lisagarantii looduseväärtuste säilimisele nii kaitsealadel kui ka uutel aladel, millest tulevikus saavad siseriiklikud kaitsealad või hoiualad. Hoiuala on uus kategooria kaitstavate alade jaoks, mille kaitsekord on tunduvalt leebem kui tavapärastel kaitsealadel ja kus eraldi piiranguid ei kehtestata ning kus loodusväärtuste kaitse toimub kavandatavate tegevuste mõju hindamise kaudu.

Liitumisläbirääkimistel ELiga esitas Eesti riik oma ettepanekud linnu- ja loodusdirektiivi lisade muutmiseks. Pingeliste läbirääkimiste tulemusena arvati muuhulgas loodusdirektiivi II (Natura-ala moodustamist nõudvad liigid) ja IV (kaitstavad liigid) lisast välja hundi, ilvese ja kopra eesti populatsioonid, mistõttu võib neile liikidele ka edaspidi jahti pidada. Eesti pruunkaru populatsioon arvati välja ainult II lisast, seetõttu ei tule selle liigi kaitseks moodustada eraldi Natura-alasid, kuid karu küttimine on piiratud.

Autor: Kadri Möller