Kasutajat võib eksitada aga oluliselt suuremad resolutsiooni näitajad, näiteks 9600x9600 pixlit. Sellesel juhul ei ole tegemist optilise resolutsiooniga, vaid tarkvara abil saavutatava tulemusega. Resolutsiooni kasv on saavutatud digitaalselt ning seepärast pole ka tulemus nii kvaliteetne, kui sama resolutsiooni juures oleks kasutatud optilist süsteemi.
See termin näitab, kui palju informatsiooni (bitte) skänner kogub ühest pikslist. Informatsioon sisaldab värvi heledust ning tundlikkust ja mõjutab nii skaneerimise kvaliteeti. Võiks eeldada, et mida suurem bittide arv, seda parem kvaliteet. Siiski ei saa alati sellest lähtuda ning ka siin on oma silm kuningas.
Tänapäeval soovitatakse soetada skänner, mille värvisügavus oleks vähemalt 30 bitti.
Must-valgeid fotosid armastavad kasutajad peaksid jälgima, kui palju halltoone skänner ära tunneb. Tavaliselt on selleks hulgaks 256, kuid on ka skännereid, mis tunnevad üle 4000 tooni.
Arvutiga ühendamine
Vanemad skännerid ühendati arvutiga läbi paralleel-liidese, uuemad kasutavad mugavamat ning kiiremat USB-ühendust. Professionaalsed skännerid kasutavad kiiret SCSI-liidest.
Tavalised skännerid skaneerivad pildi pärast valguse tagasipeegeldumist originaaldokumendilt. Nii pole aga võimalik skännida kilesid ning slaide.
Nende skännimine toimub pärast valguse kilest või slaidist läbipaistmist. Seega on vajalik kasutada kas spetsiaalselt kilede ning slaidide skännimist toetavat masinat või soetada tavalisele skännerile spetsiaalne adapter.
Kiiruse mõõtmiseks ei ole olemas üheselt võetavat võrdlust. Skaneerimise kiirus sõltub igast dokumendist eraldi, samuti kasutatavast resolutsioonist. Üldiselt on kiiremad SCSI skännerid, millele järgnevad USB-liidesega seadmed.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini