Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Surve Leedu presidendile kasvab

    Väidetavalt on Leedu poliitiline skandaal alguse saanud lääne luure vihjest. Leedu on peagi saamas NATO liikmeks ja seepärast ei meeldinud ilmselt läänele, et Leedu juhtkonnal on kahtlasi sidemeid Venemaaga. Kui algul paistis, et president Rolandas Paksas, kes on nimetanud toimunut temavastaseks vandenõuks, suudab kuue peamise nõuniku lahtilaskmisega oma nahka päästa, on parlamendis teostatav uurimine toonud esile uusi asitõendeid ja võtnud tema jaoks halva pöörde. Välja on tulnud tugev Vene kaart, mis muu hulgas näitab, et ka Siim Kallase hoiatused Vene ohust pole sugugi õhust võetud.
    President Paksasel tuli eelmisel nädalal kolm ja pool tundi tunnistajana parlamendikomisjoni ees vastuseid anda. See oli Leedu ajaloos esimene kord, kui president kriminaalasjas tunnistusi andis. Tema küsitlus oli seotud leeduvenelasest ärimehe Juri Borissovi kohtueelse uurimisega. Borissov andis teatavasti presidendivalimiste ajal Paksase käsutusse kopteri ning toetas teda 5,4 miljoni krooniga. Vastutasuks nõudis ta presidendi nõuniku kohta. Nüüd süüdistatakse teda riigiametniku ähvardamises isikliku kasu saamise eesmärgil.
    Uurimise käigus on Borissovi kodu läbiotsimisel leitud muu hulgas Vene eriteenistustega seotud avalike suhete firma Amax dokumente, kus on kirjas üsna üksikasjalik strateegia, kuidas suurendada Liberaal-Demokraatliku Partei (LDP) kaudu Venemaa mõju Leedule. Seal on ka kirjas stsenaariumid, kuidas vajaduse korral kutsuda esile enneaegsed parlamendivalimised, et kasvatada selle partei kohtade arvu Seimis. Presidendi tagandatud kuuest peamisest nõunikust oli enamik välja valitud just LDP poolt.
    Teine praeguse uurimise käigus päevavalgele tulnud huvitav seos on avastatud Juri Borissovi ja presidendi eksjulgeolekunõuniku Remigijus Acase ning Leedu suurima panga Vilniaus Bankase aasta alguse kriisi vahel.
    Leedu parlamendikomisjoni käsutuses on salalindistused, kus Acas soovitas Borissovil oma raha Vilniaus Bankasest välja võtta, sest ?pangal võib varsti tulla probleeme?. Teise kõne lindistuses vihjas Acas Borissovile teatud konto numbri, kuhu soovitati Vilniaus Bankast diskrediteeriva loo eest teatud summa kanda.
    Leedu tollasel presidendil Valdas Adamkusel, kes samuti kandideeris teist korda presidendiks, tuli kõvasti vaeva näha, et olukorda rahustada. Paksas aga kuulutas avalikult, et võimude poolt kiidetava Vilniaus Bankase stabiilsus ei ole midagi muud kui habras kaardimajake.
    Parlamendikomisjon peab uurimistulemused teatavaks tegema 1. detsembriks, mille järel Seimi liikmed otsustavad, kas võtta president vastutusele. Uurimise suhtes algul üsnagi neutraalseid parlamendiliikmeid on tublisti pahandanud ilmsiks tulnud andmed, mille kohaselt president oli kulutanud valimiskampaaniale kolm korda suurema summa, kui ta ametlikult oli deklareerinud.
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Isamaa saadab abilinnapeaks vastuolulise eksministri
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.