Valitsuskoalitsiooni tulumaksureform algab 1. jaanuarist maksuvaba tulu tõstmisega 1000 kroonilt 1400 kroonile. Tänu sellele jääb tuleval aastal töötegijate taskusse täiendavalt 700 miljonit krooni, see teeb igale palgasaajale 1248 krooni. Äripäeva lugeja meelest on see ehk pisku, kuid keskmisele eestlasele oluline summa.

Reformi üks tahke on kindlasti ka kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu sõltumatumaks muutmine: 11,4% brutotulust on tagatud, maksusoodustustest tulenev vähemlaekumine jääb riigieelarve kanda. Maksumäära alandamise lükkame mõistliku kompromissina edasi, põhjusi jätkub küllaga.

Nii 2003. a kui ka varasemate aastate eelarve ülelaekumine on üldiselt rõõmustav, samas räägib see üht-teist eelarve koostajate prognoosisuutlikkusest. Konservatiivsus prognoosides on siiski oluline ning 2 miljardit krooni ehk 5% eelarvemahust allapakkumist pole kõige hullem tulemus. Lisareserv on vajalik, seda enam, et ootamatult nõrk dollar on soodustanud importi, euroõhinas tarbimisbuum paisutanud impordist käibemaksu- ja aktsiisitulusid, kuid põhjustanud jooksevkonto ohtliku seisundi.

Samas kujuneb 2004. a eelarve Eestile eriliselt põnevaks, ülikeerukaks ja aasta lõpptulemus raskesti ennustatavaks. Põhjuseks on liitumine Euroopa Liidu ja selle eelarvega, EL-i tollikorraldusega ning keerukate toetusskeemidega.

Eelarvemahu kasv tulenevalt eurotoetustest on hüppeline. Võimalikud investeeringu- ja otsetoetused ? kokku 5,2 mld kr ? moodustavad 2004. a riigieelarve üldmahust üle 11 protsendi, eelarve ligi 20protsendisest (7,7 mld kr) nominaalkasvust aga ligi poole. 2003. a euroabi kogusummaks kujuneb loodetavasti 1,9 mld, seega on tuleva aasta kasv 3,3 mld kr.

Saabuva aasta võtmeküsimus on, mis majanduskasvuga tegelikult juhtub ning kui suure osa lubatud eurofondidest suudab Eesti ?välja kirjutada? ja tõhusalt paika panna. Avanevad ju toetusfondid ELi eelarveprotsessist tulenevalt aasta teises pooles või lõpu eel.

Niisiis on tõenäoline, et näiteks seoses eurofondide osalise viibimisega peame tegema eelarves muudatusi ? ka vähendamise suunas, sh käibemaksutuludes, kaasfinantseerimistes jne.

Eesti maksukoormuseks ennustab rahandusministeerium tänavu 35,4%. ELi riikide keskmine Euroopa Komisjoni andmetel oli aastail 1995?2001 41,4%; 2001. a 41,1%. Lisaks sellele on ELis keskeltläbi suurem ka eelarvete mittemaksuliste tulude osakaal. Kiirest maksukoormuse alandamisest pole seal juttugi. Eestil karmi põhjamaa väikese ja seetõttu suhteliselt kuluka riigina, mis pealegi on sotsiaalselt ja regionaalselt alles tasakaalustamata, pole maksukoormuse alandamisega kuhugi kiiret.