Tõnis Oja • 23. detsember 2003 kell 22:00

Eurohullus põhjustas börsil rekorditesaju

Septembris tõusid rekordkõrgeks Hansapanga, Harju Elektri, Merko Ehituse aktsia hinnad ning Äripäeva indeks kerkis viie aasta kõrgeimale tasemele. Novembris lisandus rekordiomanike nimekirja Saku Õlletehase aktsia.

Ehkki Eesti investorid jäid eurorallist suurel määral kõrvale, said varem aktsiaid soetanud tunda oma aktsiaportfelli pärmitaignana paisumist. Eesti esiaktsionäri, Toomas Annuse portfell hakkas kurjakuulutavalt lähenema miljardile kroonile. Tõsi, nii Annuse kui ka paljude teiste börsimiljonäride varandus on paljuski virtuaalne. Merko Ehituse ja tegelikult kõikide aktsiate, välja arvatud Hansapanga ja Eesti Telekomi, likviidsus börsil on väga madal. See tähendab sisuliselt seda, et juhul kui mõnel suuraktsionäril on kiiresti raha vaja ning ta otsustab suurel hulgal aktsiaid müüa, hakkaks aktsia hind kiiresti langema ja aktsiamiljonid sulaksid kui mullutalvine lumi.

Aga väikeaktsionäride jaoks on madalast likviidsusest hoolimata vara kasvamine reaalne. Hansapanga aktsia oli võrreldes aasta algusega kallinenud esimeseks detsembriks 19, Eesti Telekomi aktsia 11, Saku Õlletehase aktsia koguni 36 protsenti. Merko Ehituse aktsia oli aga sama ajaga kallinenud üle kahe korra ehk täpsemalt 128 protsenti ning koos Baltika aktsiaga põhinimekirja üle läinud Harju Elektri aktsia 131 protsenti.

Nagu juhtus ka teistes kandidaatriikides, nii said ka Tallinna börsil aktsiahinnad tagasilöögi kohe pärast referendumi toimumist. Septembrikuisele rekorditesajule järgnes võrdlemisi tugev korrektsioon, millest hakati toibuma alles detsembri alguses, aga võib-olla pole lõplikult toibutud ka tänaseks.

7. 11. Äripäevas ilmunud Tallinna börsi tehingute tabelist võis lugeda, et Hansapanga aktsia sulgemishinnaks oli 19,49 kr.

Usun, et lehte lugenud investoritega midagi halba ei juhtunud ? infarkti keegi ei saanud ning suitsiidimõtteid mõlgutama ei hakatud. Tegemist oli inimliku eksitusega, mille tagajärjel olid tabelisse sattunud aktsiate hinnad eurodes, mitte kroonides. Viieliikmeline börsitoimetus teab oma vastutuse suurust ja me anname endale täielikult aru, et meie tehtud viga võib tähendada lugejatele konkreetset raha.

Kuid midagi pole teha. Börsileheküljed on tehniliselt keerukad ja nende toimetaja peab tegema päevas üle 40 tehnilise operatsiooni, millest üheks võib olla näiteks kolm graafikut või investeerimisfondide tabeli koostamine.

Kui lugejal tekib lehes mingi aktsia, valuuta või kauba hinna suhtes kahtlus, kas tegu ikka õige numbriga, tasub alati enne investeerimisotsust igaks juhuks toimetusse helistada ja küsida üle, kas number on õige või on tegemist trükikuradiga. Kui on aga toimunud börsikrahh, siis on see kindlasti ka esikaaneuudis.

Hetkel kuum