Kristina Traks • 23. detsember 2003 kell 22:00

Töötud tippjuhid kui 2003. aasta märksõna

Urmo Vallner ja Toomas Tamsar Tallinna Kaubamajast, Gunnar Kobin Kesko Eestist, tööstusjuhid Meelis Virkebau, Madis Võõras, Meelis Kukk, Aigar Pindmaa ? kõik mehed, kes on pidanud lahkuma suurettevõtte juhi kohalt ning nüüd toimetavad palju tagasitõmbunumalt. Tõsi, keegi neist ei istu tegevusetult, paljud tegelevad vaikselt oma äridega ning vaatavad samal ajal ka parema pakkumise järele. Kuid paremaid pakkumisi ehk konkursse suurettevõtete juhtide kohtadele tuleb aasta jooksul ette ehk paar.

Lõppenud aastal oli üheks selliseks ?rosinaks? heast töökohast ilma jäänud juhile konkurss Eesti Posti juhatuse esimehe kohale, kus kandideeris terve rida suurettevõtete nimekaid eksjuhte.

Mis põhjustel aastaid ettevõtet juhtinud inimene üldse oma tööst ilma jääb? Põhjusi on siin mitmesuguseid: vastuolud omanikega (Sangari juhi Jaan Kallase (sai äsja ametisse haridusministeeriumisse) või Wõro Kommertsi juhi Aigar Pindmaa näitel), ettevõtte kehvad majandustulemused (Tallinna Kaubamaja juhid), ettevõtte liitmine mõne teise firmaga (Kuldar Leisi, Ösel Foodsi ja A. Le Coqi ühendamise näitel), tähtajaliselt sõlmitud lepingu lõppemine.

Suurettevõtte juhi kohalt lahti saanud juhi perspektiiv Eestis on üsna nukker. Ta ei pruugi samaväärset tööd leida pikka aega ja ka välismaal sarnase töökoha leidmise tõenäosus on nullilähedane. Ta võib olla vanuses, kus pensionini on jäänud vaid loetud aastad, ning mitte leida tööd madalamalgi positsioonil vaid sellepärast, et tema ülemus oleks temast poole noorem.

Kriitiline koht juhi tööotsingutes on ka tema ?liiga? suured kogemused ning tööandjate kartused, nagu nõuaks kunagi suurettevõtte esinumbrina töötanud inimene neilt hiigelpalka.

?Ka latti veidi allapoole lastes kostub nende poolt vastuseks hirmujutt, et kõrgemat palka pole võimalik maksta ?aga 10 000 krooniga ei tule teie ju välja?,? on oma kogemustest töö otsimisel rääkinud Jaan Koppel, endine ETK juht.

Veel on väljapääsudeks ootamatult positsioonikast kohast ilmajäänule näiteks oma firma loomine, konsultanditegevus või mõne nigela firma saneerimine. ?Kallim kaup ongi pikema müügitsükliga, nagu näiteks kallid autod,? on öelnud CV-Online Group OÜ juhatuse liige Agu Vahur. ?Endistel tippjuhtidel pole mõtet enne oma hinda alla lasta, kui nad hakkavad muutuma nn laojäägiks.? Endine Kesko Foodsi juht Gunnar Kobin meenutab jutuajamist Fontese juhi Tõnis Arroga, kes tunnistas, et praegu oleks võimalik ühe näpuliigutusega vähemalt 30 endist tippjuhti kuskile direktoriks saada.

?Kõik otsivad tööd,? ütleb Kobin. ?Meeliköitvaid konkursse ja võimalusi on Eestis vaid paar korda aastas, välismaal ei oota meie tippusid aga keegi.?

Kobini sõnul ei piisa välisriigi ettevõttesse tööle saamiseks ainult CVde saatmisest. ?Seda näitab ka Ivar Luki kogemus, kes nõnda otsis töökohta,? räägib Kobin. Lukk oli Forekspanga juht ja asutaja, hiljem juhtis Tele2 ja pärast sealt lahkumist omandas magistrikraadi Londonis perspektiiviga välismaal tööd saada.

Agu Vahur prognoosib, et Eesti astumisega Euroopa Liitu ja tööturu avanemisega kaasneb võõrtööliste sissevool just eelkõige tippjuhtide kategoorias, mis koduse varumeeste pingi veelgi pikemaks tõotab ajada. ?Ennustuse paikapidavust tõestab ka uudis Kreenholmi Manufaktuurist, mille juhiks on määratud soomlane,? kirjutab Agu Vahur Äripäevas ilmunud kolumnis.

Vahuri hinnangul on tegelikult hea, kui tippjuhte ühiskonnas üle jääb, sest nad mõjuvad üldiselt usaldusväärselt ning neil on palju kogemusi, et kaasata investoreid, luua ettevõtteid ja töökohti.

Hetkel kuum