Võidujooks ajaga Saaremaa sadama rajamiseks

Kristiina Randmaa 07. jaanuar 2004, 00:00

Põhjus, miks Ninase poolsaar Saaremaa looderannikul Tallinna Sadamale ahvatleva sadama asupaigana tundub, on lihtne: sinna saab sadama rajada odavamalt kui mujale. 70 miljoni krooniga tuleks välja vaid seetõttu, et riik annaks 30 hektarit maad tasuta, lisaks ei sunni mere 10meetrine loomulik sügavus tegema täiendavaid süvendustöid. Ja asukoht on super ? Saaremaa jääb Peterburi suunduvate kruiisilaevade möödumispaigaks, korjates potentsiaalselt mingi hulga ka Ahvenamaal, Bornholmil, Helsingis ja Gotlandil peatuvaid laevu.

Esiti juba möödunud aasta aprillis ehitustöö algust näha soovinud Tallinna Sadama suurepärane äriidee on aga lämbumas. Novembri lõpp tõi arendajatele kohtuotsuse, mis tühistas Mustjala valla sadama üldplaneeringu. Hagejatest looduskaitsjad, deklareerivad, et takistavad süvasadamat seni, kuni pole selge, mis on sadama funktsioonid.

Kui sadam aga enne Eesti liitumist ELiga ei jõua ehitust alustada, peab ta taotlema keerulisi kooskõlastusi otse Euroopa Komisjonilt, sest tegemist on looduskaitseprogrammi Natura 2000 alaga.

Rohelised pelgavad muu hulgas transiidisadama salaplaani. ?Räägitakse küll kruiisisadamast, kuid transiidisadama rajamine pole välistatud,? ütleb Eestimaa Looduse Fondi jurist Kärt Vaarmari. Tema sõnul võib tekkida soov kasutada sadamat transiidi eesmärkidel, kui mandri ja Muhu vahele rajatakse sild. Selle võimalusele viitavad ka mitmed dokumendid.

Näiteks on vee erikasutusloa taotluses sadamaarenduse II etapina märgitud lainemurdja ehitus, III etapina lisafunktsioonide arendus. ?Tekib küsimus, millal see müstiline lainemurdja rajatakse ja milleks? Veel põnevam: mida tähendavad kolmanda etapi lisafunktsioonid? Miks ei ole etappe märgitud teistes planeeringutes?? küsib Vaarmari.

Tallinna Sadama ametlik seisukoht on, et Ninase poolsaare kadakate vahele tuleb aastas kuni 30 laeva vastu võttev kruiisisadam, kuhu vahel randub mõni kalalaev. Oma kai tuleb jahtidele ja purjelaevadele, huvi korral hakkaksid suvekuudel sõitma liinilaevad Soomest ja Rootsist. Sõltuvalt sissetulevate laevade arvust on projekti tasuvusaeg 22?29 aastat.

?Meil puuduvad igasugused ambitsioonid transiidisadama loomiseks,? sõnab Tallinna Sadama juhatuse liige Tõnis Segerkranz. ?Kust me selle kauba saaksime??

Ometi hoiab ta mõne hetke pärast sõrmede vahel poolteist aastat tagasi tehtud mitteavalikku eeltasuvusuuringut, mis mängib selgelt kaubasadama võimalusega ? kruiisikaist vasakule on joonistatud pikk kaubakai.

?Uuringu tegijad fantaseerisid kaubakaiga, nõukogule me seda ei esitanud,? seletab Segerkranz ning tõrjub kõrval istuva sadama arengujuhi Avo Viili väite, et ehkki praegu on tegemist kruiisikaiga, transiidisadama võimalus jääb.

?Kui kunagi tulevikus tuleb midagi muud veel sinna, siis tehakse uus keskkonnamõjude hindamine,? lubab Viil seepeale.

Sadama asukohavalla, Mustjala vallavanem Enno Kolter tunnistab, et transiidisadama idee on sadama juhtkonnaga arutlusel olnud. ?Meil iseenesest ei oleks mitte midagi selle vastu,? märgib ta. ?Me võime ju toetada, aga arendaja ikkagi otsustab.?

Tallinna Sadama plaane näib toetavat maanteeamet, kes avaldas survet teatega, et sadama ehituse peatumine paneb küsimärgi alla paljuräägitud Muhu ja mandrit ühendava silla. Valitsus kavatseb põhimõttelise otsuse silla ehitamise suhtes vastu võtta pärast sel aastal tehtavat sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist.

?Me ei saa ju silda tupikusse ehitada,? selgitab maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus. Ta seletab, et silda saaks aktsepteerida vaid Via Baltica kõrvalharuna, vastasel juhul ei avaneks 1,5 miljardi kroonisele projektile eurofondid, mis omakorda teeksid võimalikuks projekti elluviimise. Sealjuures poleks Sõrmuse sõnul oluline, kas tegu oleks kruiisi- või kaubasadamaga.

Tallinna Sadama ja maanteeameti kokkulepetest on paberile jõudnud vaid sadamast tuleva 10kilomeetrise metsatee asfalteerimine, seda vaid juhul, kui sadam ikka valmib.

?Meil on kiire,? viitab Tõnis Segerkranz sunnile saada kätte sadama ehitusluba mõne kuu jooksul, enne mai algust.

Ehitusega ei saa aga enne alata, kui planeeringud (nii uus üld- kui ka detailplaneering) on kehtestatud, keskkonnamõjude hindamise aruanne keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud ning ehitusluba käes.

Tallinna Sadamal pole rohelistega vaidlemiseks aega, sest alates ELiga liitumise päevast on Ninase poolsaar looduskaitseprogrammi Natura 2000 ala, kuhu majandustegevuse rajamise mõjudest tuleb aru anda otse Euroopa Komisjonile.

Segerkranz tunnistab, et Natura 2000 on sadama ehitusele tõsine oht. Ulatuslik lindude pesitsusala ei pruugi sõelast läbi minna, sest arendaja peab komisjonile tõestama, et alternatiivseid sadama asukohti pole.

Rohelised lähevad vajaduse korral uuesti kohtuteele.

?Saaremaale tuleb sadam kas ühe-kahe aasta jooksul või üldse mitte,? lausub Segerkranz.

?Sadam tuleb,? teatab Mustjala vallavanem Enno Kolter esimese lausena, kui jõuab õuest oma hõõguva ahjuga kabinetti. ?See on meie ainus päästerõngas, muidu paneb Mustjala vald hambad varna.?

Planeeritaval sadamaalal hiljem murtud ilmel ringi kõndiv vallavanem ütleb, et ta hindab looduse ilu, aga seda paraku ?suhu ei pista ega ümber tõmba?.

Kolter seletab, et 900 inimesega vald on suurim kohalik tööandja, kümnendik elanikest on töötud. Igal aastal läheb mujale tööle kümneid noori mehi, jättes saarele maha lapsed ja naised. ?Minu endaga on see ka juhtunud: käisin Tallinnas ehitamas, poolteist kuud olin järjest tööl, kaheks päevaks tulin vahepeal koju.?

Ka paar kilomeetrit eemal Ninase poolsaare idakaldal asuva Tagaranna küla elanik Paul Kärner toob peamiseks põhjuseks võimalikud töökohad, miks kohalikud elanikud sadamaarendust toetavad. ?Ükski kohalik pole sadamaehituse vastu,? märgib peagi 80aastaseks saav vanahärra.

Tartu rohelistel soovitab ta käia lahest kahe kilomeetri kaugusele jääval Laidu saarel. Kärneri sõnul on ulatuslikuks lindude pesitsusalaks nimetatav saar kormoranide pärusmaa. ?Kormoranid on seal kõik ära mustanud,? naeruvääristab Kärner roheliste peamist argumenti.

Viimased on nimelt välja toonud, et laevaliiklusega kaasnev õlireostuse risk seab ohtu Laidu saare linnud.

Ka kohalikud kinnisvaraarendajad leiavad sadamas positiivseid külgi. Osaliselt Guido Sammelseljale kuuluv OÜ Kramer Kinnisvara paneb poolsaare läänekaldal püsti kaheksat palkmaja.

Arendusfirma juht Ivo Saluoks on veendunud: ?Meile tuleks sadam ainult kasuks.?

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing