- OMX Baltic0,25%299,52
- OMX Riga−0,38%889,74
- OMX Tallinn0,25%2 060,08
- OMX Vilnius0,11%1 205,87
- S&P 5000,27%6 280,46
- DOW 300,43%44 650,64
- Nasdaq 0,09%20 630,66
- FTSE 100−0,5%8 930,63
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,16
- OMX Baltic0,25%299,52
- OMX Riga−0,38%889,74
- OMX Tallinn0,25%2 060,08
- OMX Vilnius0,11%1 205,87
- S&P 5000,27%6 280,46
- DOW 300,43%44 650,64
- Nasdaq 0,09%20 630,66
- FTSE 100−0,5%8 930,63
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ETK jätkab kolme poeketiga
?Jäävad A ja O, Konsum ning Maksimarket,? ütles ETK nõukogu esimees Väino Sassi kontserni alanud aasta suundumusi kirjeldades. Ta lisas, et võib-olla toetatakse ka ehituskaupu müüva E-keti arendamist, sest ühistud on sellest huvitatud. Põhiosa ETK müügist moodustab siiski toidukaup.
Sassi sõnul jäävad ketiga mitteliituvad ühistu kauplused ühistute enda pidada ning tulevikus on pigem päevakorras selliste poodide lõpetamine. Sassi lausus, et Maksimarketite keti laiendamisplaani ta pikalt kommenteerida ei saa, kuid asja mõte on selles, et kui ühistu on kusagil sisse võtnud positsiooni, siis võiks seal kohas avada ka Maksimarketi-laadse kaupluse. Ta märkis, et näiteks Valgas ja Rakveres pole hüpermarketit.
Eile otsustas Võru volikogu anda kohalikule ühistule loa ehitada linna Maksimarket.
Selgitades võimalikku koostööd Eesti kapitalil Selveri keti ja Maksimarketi vahel, ütles Sassi, et konkurentsi tihenedes tuleb teha oma valikud. Ta lisas, et kui varem spekuleeriti, et Selveri arendajad teevad keti müügiks, siis praegune olukord paistab teine olevat. Selveri positsiooni selginedes on koostöö võimalik, märkis Sassi.
ETK teatas nädala algul, et süsteemi jaekaubanduskäive oli mullu üle 4,3 miljardi krooni, mis 6,3 protsenti rohkem kui 2002. aastal. ETK juhtkond ei soovinud keskühistu ja ühistute majandusnäitajaid lähemalt täpsustada ja kontserni tulevikukavasid selgitada enne maikuud, kui on koos käinud ETK peakoosolek. Nõukogu esimehe sõnul jäi tema teada ETK süsteem mullu plussi.
Üldistavat pilti ETK mullusest tegevusest andes lausus Sassi, et paljud kulud saadi paremini kontrolli alla ning koostöö ühistute vahel parenes. Tema hinnangul on 6,3protsendine kasv hea tulemus, arvestades toidu- ja esmatarbekaupade hindade langust. Lähtudes statistikaameti mullusest kolme esimese kvartali aruandest kasvas 2003. aastal jaekaubandusettevõtete (v.a auto- ja kütusemüüjad) müük kokku hinnanguliselt 9?10 protsenti, mis on umbes 5 protsenti vähem kui aasta varem.
ETK süsteemis on 25 liikmesühistut, kellele kuulub ligi 500 kauplust üle Eesti. Neist keskühistu otsealluvuses on 4 Tallinnas asuvat Konsumit ning Laagri, Lasnamäe ja Tartu Maksimarket. ETK süsteemi mulluseks käibeks tuleb käibemaksu arvestamata 3,53 miljardit krooni, mis ületab veel 200 miljoni krooniga viimastel aastatel kiirelt kasvanud soomlaste Kesko vastavat näitajat.
Kesko kontserni kuuluva Citymarketi keti juht Riho Maureri hinnangul on 3000?4000ruutmeetrised Maksimarketid pigem supermarketite kui laia sortimendiga hüpermarketite moodi.
Kommenteerides ETK plaani pikendada hüpermarketiketti, ütles Maurer, et vaadates Lääne-Euroopa vastavaid andmeid oleks Eestis selleks ruumi küll. Samas lähtudes siinsest elatustasemest on turg selleks täis.
Tulenevalt praeguste väljaspool Tallinna asuvate Maksimarketite suurustest võiks ETK Maureri hinnangul 3000?4000ruutmeetriseid kauplusi juurde teha, kuid säärasest poest ei piisa kõikide vajaduste lahendamiseks. ?Tegu oleks supermarketiga, suure Konsumiga. Hüpermarketi suurus algab 6000 ruutmeetrist,? lisas ta.
Enimloetud
2
6
Pehme talv ja kevadine vihm panevad metsaärile sel aastal löögi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Pehme talv ja kevadine vihm panevad metsaärile sel aastal löögi
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele