• OMX Baltic−0,25%317,18
  • OMX Riga0,87%964,43
  • OMX Tallinn−0,04%2 198,87
  • OMX Vilnius0,38%1 504,1
  • S&P 500−0,08%7 758,12
  • DOW 30−0,54%51 767,36
  • Nasdaq 0,21%27 179,12
  • FTSE 100−0,29%10 708,33
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,33
  • OMX Baltic−0,25%317,18
  • OMX Riga0,87%964,43
  • OMX Tallinn−0,04%2 198,87
  • OMX Vilnius0,38%1 504,1
  • S&P 500−0,08%7 758,12
  • DOW 30−0,54%51 767,36
  • Nasdaq 0,21%27 179,12
  • FTSE 100−0,29%10 708,33
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,33
Geeniteadlased kavatsevad kirjeldada kõigi 40 Eesti teraviljasordi DNAd, et kaitsta neid ebaseadusliku välismaale viimise eest.
Eestis aretatud teraviljasorte ei ole seniajani molekulaartasandil kirjeldatud ning vilja sordikuuluvust saab määrata vaid seemneid maha külvates, tärganud taime välimuse, viljade ja käitumise järgi.
Nüüd soovivad Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituut ning Eesti Põllumajandusülikooli eksperimentaalbioloogia instituudi taimegeneetika osakond koostöös Jõgeva sordiaretusinstituudiga koostada kõigi siinsete teraviljasortide DNA-profiilid, kirjutab Postimees.
«Alustame nisust,» ütles põllumajandusülikooli taimegeneetika osakonna juhataja Kadri Järve. «Edasi asume ilmselt odra kallale, arvatavasti siis ka kaera ja rukki juurde, ehkki risttolmlejast rukis on kõige keerulisem.»

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele