PM: DNA-uuringud kaitsevad viljasorte varguse eest

Geeniteadlased kavatsevad kirjeldada kõigi 40 Eesti teraviljasordi DNAd, et kaitsta neid ebaseadusliku välismaale viimise eest.

Eestis aretatud teraviljasorte ei ole seniajani molekulaartasandil kirjeldatud ning vilja sordikuuluvust saab määrata vaid seemneid maha külvates, tärganud taime välimuse, viljade ja käitumise järgi.

Nüüd soovivad Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituut ning Eesti Põllumajandusülikooli eksperimentaalbioloogia instituudi taimegeneetika osakond koostöös Jõgeva sordiaretusinstituudiga koostada kõigi siinsete teraviljasortide DNA-profiilid, kirjutab Postimees.

«Alustame nisust,» ütles põllumajandusülikooli taimegeneetika osakonna juhataja Kadri Järve. «Edasi asume ilmselt odra kallale, arvatavasti siis ka kaera ja rukki juurde, ehkki risttolmlejast rukis on kõige keerulisem.»

Uurimus peaks kava kohaselt valmima selle aasta lõpuks

Teravilja DNA-profiili koostamiseks kasutatakse põhimõtteliselt samasuguseid meetodeid, nagu seda teevad politseiuurijad mõrvapaigalt leitud vereplekkide jätjate tuvastamisel.

Uurimiseks valitakse välja seniste sortide DNA teatud lõigud ehk markerid ning kirjeldatakse need. Kui see tehtud, saab tundmatut teraviljasorti tulevikus määrata vaid paari päevaga, võrreldes varasemaid ülestähendusi uuritava taime DNA samade lõikudega.

DNA-profiilid võimaldavad sordi kiiresti kindlaks teha vähimagi kahtluse korral, et näiteks ühelt talumehelt teisele müüdud vili pole sordist, millest ta väidab selle olevat.

Geeniuuringuga saab astuda vastu neile põllumeestele, kes on mingi sordi Eestist varastanud või koguni püüavad seda Eestis oma nime all uuesti registreerida. Samuti saab kindlaks määrata Eestisse müüdavate viljapartiide sordipuhtust.