• OMX Baltic0,49%320,95
  • OMX Riga0,1%973,33
  • OMX Tallinn0,22%2 247,62
  • OMX Vilnius−0,16%1 510,41
  • S&P 5000,41%7 690,73
  • DOW 30−0,07%51 966,03
  • Nasdaq 1,11%26 430,89
  • FTSE 100−0,54%10 706,78
  • Nikkei 225−1,3%64 075,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,93
  • OMX Baltic0,49%320,95
  • OMX Riga0,1%973,33
  • OMX Tallinn0,22%2 247,62
  • OMX Vilnius−0,16%1 510,41
  • S&P 5000,41%7 690,73
  • DOW 30−0,07%51 966,03
  • Nasdaq 1,11%26 430,89
  • FTSE 100−0,54%10 706,78
  • Nikkei 225−1,3%64 075,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,93
Möödunud aasta lõpus 70 Eesti keskmises ja suuremas ettevõttes läbiviidud küsitlusest selgus, et enamik firmasid eelistab IT-teenust sisse osta. 81% küsitletud ettevõtteist on 10?1000 arvutit, mida teenindab 3?10-liikmeline meeskond. Firmade IT-eelarve jääb põhiliselt vahemikku 1?2% käibest. Ühe IT-spetsialisti ülalpidamine maksab ettevõttele 200 000?500 000 krooni aastas.
Hetkeolukorda firmades iseloomustab IT-tegevuse osaline kaardistatus, nõrk IT-investeeringute tasuvuse jälgimine, teenustaseme lepingute (SLA) puudumine ja vähene IT-riskide analüüsimine. Enamik ettevõtteid ei kasuta kvaliteedijuhtimis- ja teadmushaldussüsteeme. Töötajate rahulolu ITga kas ei mõõdeta või tehakse seda näiteks kord aastas.
IT-teenuste sisseostmine on Eestis siiski suhteliselt hiljuti avastatud teenus. Eesti ettevõtted usaldavad kohalikul turul pakutavat ning enamik soovib tulevikus rohkem IT-teenuseid sisse osta. Firmad, kes on proovinud riistvara rentida, märkisid positiivsena lepingu sõlmimise lihtsust, suhteliselt head teenindust ja reageerimiskiirust. Teenuse hinna kohta arvas enamik, et see on pigem mõistlik kui kallis. Üle poole vastajaist arvas, et kasutatud tarkvara vastas või pigem vastas nõuetele. Igal juhul on aga teenusepakkujate turul ruumi uutele tulijatele, sest suur osa ettevõtteist on küll valmis tulevikus IT-teenuseid sisse ostma, kuid ei ole seda veel tänaseni teinud. Teenusepakkuja valimisel hinnati olulisemaks asjatundlikkust, hinna-kvaliteedi suhet ja partneri usaldusväärsust. Neile järgnesid teenusepakkuja võime vastu tulla kliendi erivajadustele, pakkuda kiiret teenindust ja head teenuse kvaliteeti. Alles seejärel hinnati turvalisust, kompleksset teenust, hinda ja kättesaadavust. Enim pöörati tähelepanu teenusepakkuja kompetentsusele. Loomulikult soovivad kliendid saada kvaliteetset teenust võimalikult väikese raha eest.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele