Kogemus annab oskuse

?Võtke vastu kõik esinemiskutsed ja esinege ka ilma kutsumata,? soovitab pika koolitamise kogemusega Ülo Vihma. Lisaks igast kogemusest kinnihaaramisele soovitab kõrgema lavakunstikooli lõpetanud Vihma võtta sõna siis, kui seda oodatakse, ja siis, kui keegi teine seda ei soovi. ?Lõhkuge oma sõnadega piinlik vaikus ja sundige oma esinemisega kõik vaikima,? kõlab Vihma üleskutse. ?Uskuge mind, kui olete teinud nii pidevalt, mitu aastat, siis olete esinemisoskused omandanud.?

Tallinna Konverentside projektijuht Piret Jeedas leiab, et esinejate headuse määrab ära nende sõnum ja selle edastamise oskus ning julgus. ?Iga esineja peab uskuma, mida ta räägib,? leiab Jeedas. ?Just see paneb inimesed kuulama.? Oma kogemustest nimetab ta heade esinejatena näiteks Raul Rebast, kes oskab kuulajates tekitada ahaa-efekti ja mõjub värskelt, või humoorikas Tauri Sumbergi Legend Managementist, kes seob oma ettekande osavalt isiklike näidetega. Motivatsiooniseminaril osutus värvikaks esinejaks kolonelleitnant Einar Laigna.

Vihma leiab, et Eesti konverentsidel on kohalike esinejate ring suhteliselt väike ja korduv. Tema arvates on meil palju huvitavaid esinejaid, aga neid ei kutsuta just sageli esinema. Põhjuseks võib olla see, et tundmatud nimed ei mõju kutsuvalt, kõik pole valmis kohe suure auditooriumi ees esinema ja keelduvad või pole esimesed esinemised hästi välja tulnud ning pettunud on nii esinejad, tellija kui ka kuulajad.

Üheks esinejaks, kes oma keha ja häälega väga veenvalt inimesi kuulama paneb, on näiteks endine Ösel Foodsi omanik Kuldar Leis, kes on erinevatel konverentsidel esinenud umbes kümme korda. Leis peab esinemiseks ettevalmistamist väga tähtsaks, väites, et keha juurdetoomine ja teksti läbirääkimine enne esinemist ongi ettevalmistuse kõige raskem osa, mis võtab temal aega 3?4 tundi. Eelnevalt kulub kondikava tegemisele veel mõni tund ja pärast Power Pointi kirjutamiseks ca 3?4 tundi. Kord sai Leis enne Pärnu Konverentsidel esinemist ka veidi professionaalset koolitust, kust saadud nõuanded on samuti marjaks ära kulunud. Kõnelemisvõistlustel osales Leis juba kooliajal, mil ühel aastal tuli ta ka esimeseks. ?Kui siis järgmisel aastal läksin täiesti ette valmistamata esinema, jäin viimaseks, kuigi osalejaid oli kokku kolm,? sai Leis omad vitsad juba varakult. ?See oli mulle hea õppetund, et tuleb valmistuda.?

Riigikogu liige Imre Sooäär leiab, et konverentsil esinemine on hea väljakutse, mis paneb oma mõtteid ja tegemisi struktureerima. Esinejatel soovitab ta korraldajatelt enne järele uurida, kes on sihtgrupp, sest siis on võimalik paremini oma sõnumit suunata.

Ülo Vihma tahab esinejana teada sedagi, kes kõneleb enne ja pärast teda. Seejuures ei rahulda teda üksnes esineja ja firma nimi, vaid ta tahab võimalikult palju teada ka eelneva ja järgneva esineja teemast ja sellest, mis nurga alt ettekannet peetakse. Enne esinemist soovitab ta läbi mõelda ka selle, kuidas olla valmis küsimusteks ja vastuväideteks, mis mõnikord võivad olla ka kiuslikud.

Viive Einfeldt Pärnu koolitusfirmast AKKA on esinemiskoolitusega tegelenud pikka aega ja teab, et esineja on siis veenev, kui ta on endas kindel. ?Kui ta pole endas kindel, siis ta tegeleb iseendaga ja pole publikuga seotud,? põhjendab ta. Enne esinemist soovitab Einfeldt mõelda, kuidas oma keha ja vaim kooskõlla viia ning kuidas lülituda ümber suhtlemiselt iseendaga suhtlemisele teistega. Seejuures tasub:

- korrastada hingamine;- korrastada rüht;- hoida pilk üleval;- hoiduda emotsioonidesse langemast.

Et esinemine oleks veenev ja esineja sõnaline ning mittesõnaline osa kooskõlas, on Einfeldti sõnul vaja inimesele anda tagasisidet. ?Mõnikord inimene pole sellest ise teadlik,? räägib ta. Esineja sõnalise ja mittesõnalise osa kooskõla või selle puudumist näitavad hääletoon, kehaasend, kõne rõhud, pauside kasutamine, ?estid. Siiski on Einfeldti arvates kõige olulisem, et inimene väärtustaks ennast sellisena, nagu ta on. ?Suurim samm on hirmust ülesaamine,? nendib ta.