Maksude langus on trend

Eesti on maailmas üks edukamaid näiteid majanduse ümberkorraldamisel viimase 15 aasta jooksul. Maailma riikide konkurentsivõime ja majandusvabaduse tabelis on meie riigi koht palju kõrgemal, kui aastakümnetepikkune hambutu plaanimajanduslik taust seda eeldaks. Üks põhjus on kindlasti edukas maksureform, mis nüüd, ELiga liitumise eelõhtul, tagasihoidliku majanduskasvuga Euroopa riikide tipp-poliitikute seas nurinat tekitab.

Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderi ja Rootsi peaministri Göran Perssoni väljaütlemisi ELiga liituvate riikide maksukorralduse kohta ei saa lahti rebida kontekstist. Põhjusi tuleb otsida vajadusest säilitada siseriiklik valijate toetus ning olukorrast, kus Euroopa majandus vaevleb seisakus.

Saksamaa on ELi eelarve suurim doonorriik. Ka Rootsi maksab liidu eelarvesse palju enam, kui ta ühisest kassast tagasi saab. Maksud on kõrged nii Saksamaal kui Rootsis. Senine seletus, et kõrged maksud tagavad sotsiaalse turvalisuse, ei ole enam vettpidav. Saksamaa on kavandamas ulatuslikke sotsiaalkulude kärpeid, mis sakslaste hulgas kuigi populaarsed ei ole.

10 uut liikmesriiki hakkavad esimestel aastatel saama ühisest eelarvest kindlasti rohkem raha, kui nad liikmemaksudena maksavad. Nii on mõistetav ka Saksa ja Rootsi maksumaksjate nurin, miks peavad nemad laienemise kinni maksma. Eesti maksusüsteem, sh ettevõttesse investeeritud kasumi tulumaksuvabastus, oli arutusel liitumiskõnelustel ELiga. Liitumistingimustes on kokku lepitud, et tulumaksuvabastus jääb alles. Kui ettevõttesse investeeritud kasumi tulumaksuvabastus Reformierakonna eestvõtmisel neli aastat tagasi kehtima hakkas, oli kahtlejaid ja hirmutajaid palju. Tänaseks on nii kodumaal kui kaugemal saanud selgeks, et see samm aitas kaasa majanduse jätkusuutlikule arengule ja hoidis ära majanduslanguse.

Ütleks üle ühe põhitõe. Maksude alandamine peab tekitama ettevõtjates ja kõikides töötegijates aktiivsust ja seeläbi elavdama riigi majandust tervikuna. Kasu on siin tihti kiire ja silmaga nähtav. Kui ettevõtete investeeringud tulumaksust vabastati, oli palju kahtlejaid, kes arvasid, et see samm annab ettevõtjaile võimaluse kasumit maksuvabalt käsutada ja ettevõtte tulumaksu enam ei laeku. Nii ei juhtunud. Dividendide väljamaksmine ettevõtete kasumist on suurenenud ja riik saab sellelt tulumaksu päris korralikult. 2003. a laekus ettevõtte tulumaksu eelarvesse 2,149 mld kr, 159% planeeritust.

Ettevõtluskliima paranemine Eestis on aidanud kaasa välisinvesteeringute suurenemisele ja loonud tuhandeid töökohti. Ärimees otsib alati oma rahale parimat paigutust. On väga tõenäoline, et ELi laienedes, kui piirangud kapitali liikumisele kaovad, vaatavad päris paljud ettevõtjad just uute liikmesriikide poole. Uued liikmesriigid toovad lisaks uutele turgudele liitu ka värsket mõtlemist ja ideid.

EL peab laienemise raames leidma sünergiad, mis aitaksid kaasa majanduse elavdamisele. Edukate majandusreformide pärssimine ei kuulu siin kindlasti meetmete hulka, mille kasutamist tuleks isegi kaaluda. Loomulikult tuleb ka sotsiaalprobleemidega tegeleda, kuid seda ei ole võimalik teha suurema maksustamise kaudu.

Õnneks mõistetakse Euroopas muudatuste vajadust. Tuleb tervitada Saksamaa, Belgia ja Taani riigipeade ühiskirja Euroopa Komisjonile ja ELi eesistujale, milles kutsutakse vähendama ELi ettevõtetele suunatud ettekirjutisi. Protektsionismi vähenemisele viitavaid märke on teisigi. USA kiire majanduskasv tõestab ilmekalt, et ettevõtjale orienteeritud majandusmudel tagab edu. EL on seadnud eesmärgi saada 2010. a maailma konkurentsivõimelisimaks majanduseks. See ambitsioonikas soov vajab elluviimiseks otsuseid, mis ettevõtlust soodustaksid.

ELi juhtorganid on deklareerinud, et maksud on iga riigi siseasi. Nii ei pea uued riigid oma maksude pärast ülemäära palju muretsema. Mingit alust ei ole juttudel, et ELiga liitumine toob endaga kaasa maksude tõusu või näiteks astmelise tulumaksu kehtestamise.

Euroopa riikide maksukoormuse vähenemine on pikas perspektiivis selge trend. Tuletame meelde ka Venemaa maksureformi, mille tagajärjel keskmine tulumaksumäär langes oluliselt ja mis on vaatamata poliitilistele käärimistele hoidnud riigi majanduse stabiilsena.

Eestis on jätkuva majanduskasvu üks võti tööjõu maksustamise vähendamine. Just sellele eesmärgile on suunatud eelmise aasta detsembris valitsusliidu seadustatud üksikisiku tulumaksu vähendamine 20%-ni 2007. a. Üksikisiku tulumaksu vähendamine peab aitama kaasa, et ettevõtjate kõrval suureneks huvitatus kõigil töötajail. Võimalus rohkem teenida ergutab kindlasti iga tööinimest ja mõjub turgutavalt kogu riigi majandusele.

Me soovime, et Eesti jõuaks majandustasemelt ELi riikidega võrdsele tasemele. Selle tee käimisel ei ole võluvõti abirahad, vaid meie endi töökus. On ainult aja küsimus, millal Eesti muutub ELis toetusi saavast liikmesriigist selliseks riigiks, kes ise liidu eelarvesse toetustest rohkem raha maksab. Just meie riigi edukas tulevik on põhjus, miks Reformierakond üksikisiku tulumaksureformist taganeda ei kavatse.