Restaureerijad saavad tööd 23 miljoni eest

Suurem osa rahast kulub avariiliste tööde tegemiseks, nagu vanade mõisahoonete katuste remondiks. Nii näiteks konserveeritakse tänavu 388 000 krooni eest Padise kloostrivaremete müüristik, sadu tuhandeid kroone kulub Suuremõisa mõisa peahoone, Kose-Uuemõisa kabeli ja Lihula mõisa peahoone katuste remondiks, 480 000 krooni läheb maksma Sargvere mõisa peahoone katuse restaureerimine. 400 000 krooni neelab Audru mõisa õlleköögi restaureerimine. Kõige rohkem ehk 750 000 krooni neelab aga Tartu toomkiriku varemete konserveerimine.

Tellija valib restaureerija muinsuskaitseameti tegevusluba omavate ettevõtjate hulgast. Eestis omab sellist luba rohkem kui 130 firmat.

Eesti suurima restaureerimisfirma Restor peadirektor Arsi Kook märgib, et konkurents on kõva. ?Kindlasti on tegijate seas palju häid spetsialiste, aga kas neid ettevõtteid on just nii palju vaja. Näiteks leedulased saavad hakkama kordades väiksema firmade arvuga,? nendib ta.

Kokku kulub kinnismälestiste avarii-restaureerimistöödeks tänavu 15,55 miljonit krooni, keskmiselt saab iga maakond miljon krooni, enim ehk 1,1 miljonit on eraldatud Järvamaale.

?Muinsuskaitseameti investeeringute pingerida kujuneb iga maakonna avariilisi objekte arvestades,? ütleb ameti restaureerimisosakonna peaekspert Kaire Tooming. Mõnes maakonnas on ka maakondlik komisjon, mis seab oma piirkonna objektid pingeritta.

Kirikute remondiks kulub tänavu 8,82 miljonit krooni, kalleimad tööd tehakse Hiiumaal Pühalepa Laurentsiuse kirikus, kus pikihoone katuse restaureerimine läheb maksma 850 000 krooni.

800 000 krooni kulub Läänemaa ühe vaatamisvääruse, Noarootsi Püha Katariina kiriku pikihoone katusele.

Järvamaa Järva-Madise Püha Matteuse kiriku katus saab 645 000 krooni ning Valgamaa Urvaste Püha Urbanuse kiriku tornikiiver 550 000 krooni. Ainuüksi kirikute piksevarrastele ja signalisatsioonile kulub tänavu 300 000 krooni. Suurima noosi kirikute restaureerimisrahadest ehk üle 6,5 miljoni krooni saavad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku pühakojad.

Toomingu sõnul lähtuti pühakodade programmi käesoleva aasta investeeringute eelarve koostamisel printsiibist, et sellel aastal lõpetatakse pooleliolevad katuste restaureerimistööd.

?Olulisemaks probleemiks on paljude kaitstavate mälestiste avariiline olukord,? nendib Tooming. ?Teiseks teravamaks probleemiks on massiline moodsate materjalide ja tehnoloogiate pealetung. Kuid peab rõõmuga mainima, et omanike teadlikkus on viimaste aastate jooksul tuntavalt kasvanud.?

Kui riik kulutab muinsuste säilitamiseks umbes 23 miljonit aastas, siis ainuüksi Restor loodab oma tänavuseks käibeks 100 mln krooni. Tellijaiks on Koogi sõnul nii omavalitsused, eraisikud kui ka välisinvestorid.