- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Restaureerijad saavad tööd 23 miljoni eest
Suurem osa rahast kulub avariiliste tööde tegemiseks, nagu vanade mõisahoonete katuste remondiks. Nii näiteks konserveeritakse tänavu 388 000 krooni eest Padise kloostrivaremete müüristik, sadu tuhandeid kroone kulub Suuremõisa mõisa peahoone, Kose-Uuemõisa kabeli ja Lihula mõisa peahoone katuste remondiks, 480 000 krooni läheb maksma Sargvere mõisa peahoone katuse restaureerimine. 400 000 krooni neelab Audru mõisa õlleköögi restaureerimine. Kõige rohkem ehk 750 000 krooni neelab aga Tartu toomkiriku varemete konserveerimine.
Tellija valib restaureerija muinsuskaitseameti tegevusluba omavate ettevõtjate hulgast. Eestis omab sellist luba rohkem kui 130 firmat.
Eesti suurima restaureerimisfirma Restor peadirektor Arsi Kook märgib, et konkurents on kõva. ?Kindlasti on tegijate seas palju häid spetsialiste, aga kas neid ettevõtteid on just nii palju vaja. Näiteks leedulased saavad hakkama kordades väiksema firmade arvuga,? nendib ta.
Kokku kulub kinnismälestiste avarii-restaureerimistöödeks tänavu 15,55 miljonit krooni, keskmiselt saab iga maakond miljon krooni, enim ehk 1,1 miljonit on eraldatud Järvamaale.
?Muinsuskaitseameti investeeringute pingerida kujuneb iga maakonna avariilisi objekte arvestades,? ütleb ameti restaureerimisosakonna peaekspert Kaire Tooming. Mõnes maakonnas on ka maakondlik komisjon, mis seab oma piirkonna objektid pingeritta.
Kirikute remondiks kulub tänavu 8,82 miljonit krooni, kalleimad tööd tehakse Hiiumaal Pühalepa Laurentsiuse kirikus, kus pikihoone katuse restaureerimine läheb maksma 850 000 krooni.
800 000 krooni kulub Läänemaa ühe vaatamisvääruse, Noarootsi Püha Katariina kiriku pikihoone katusele.
Järvamaa Järva-Madise Püha Matteuse kiriku katus saab 645 000 krooni ning Valgamaa Urvaste Püha Urbanuse kiriku tornikiiver 550 000 krooni. Ainuüksi kirikute piksevarrastele ja signalisatsioonile kulub tänavu 300 000 krooni. Suurima noosi kirikute restaureerimisrahadest ehk üle 6,5 miljoni krooni saavad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku pühakojad.
Toomingu sõnul lähtuti pühakodade programmi käesoleva aasta investeeringute eelarve koostamisel printsiibist, et sellel aastal lõpetatakse pooleliolevad katuste restaureerimistööd.
?Olulisemaks probleemiks on paljude kaitstavate mälestiste avariiline olukord,? nendib Tooming. ?Teiseks teravamaks probleemiks on massiline moodsate materjalide ja tehnoloogiate pealetung. Kuid peab rõõmuga mainima, et omanike teadlikkus on viimaste aastate jooksul tuntavalt kasvanud.?
Kui riik kulutab muinsuste säilitamiseks umbes 23 miljonit aastas, siis ainuüksi Restor loodab oma tänavuseks käibeks 100 mln krooni. Tellijaiks on Koogi sõnul nii omavalitsused, eraisikud kui ka välisinvestorid.
Enimloetud
3
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele