Soome teest tuleb hoiduda

Konkurentsivõimet mõjutavad maksud on kõigis ELi riikides erinevad ja nende koormus ettevõtetele jaguneb erinevalt. Soome sarnasest arengust oleks siiski põhjust hoiduda. Soome sotsiaalkindlustuse edasiarendamist võis võrrelda panuste tõstmisega kaardimängus. Kui üks partei tegi ettepaneku näiteks töötuskindlustust parandada, siis teine partei tõstis oma panust sellega, et tahtis suurendada töötuskindlustushüvitise rahalist väärtust. Keegi ei võtnud aga endale vastutust ning ainsaiks maksjaiks jäid neis mängudes ettevõtjad. Nii kujuneski välja Soome ettevõtete tohutu maksukoorem - suurim maailmas.

Kokku koguneb ettevõtetel makse koos iga-aastaste tasandusmaksudega üle 20. Ainuüksi nende maksude kogumine ja arvestuse pidamine läheb väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele aastas maksma umbes 12 000 eurot.

Praktiliselt tähendab see seda, et kui töötaja saab kätte ühe euro, siis ettevõttele läheb see maksma 2,3 eurot. See ongi asi, mis kurnab Soome ettevõtteid ja vähendab nende konkurentsivõimet ning paneb nad igatsusega Eesti poole vaatama. Taanis näiteks ettevõtetel selliseid kulutusi kanda ei tule. Kaugemat perspektiivi arvestades oleks ettevõtetele soodsam ise oma töötajate eest korralikult hoolt kanda, kui seda ühiskonna õlgadele panna. Sotsiaalkindlustuse väljaarendamine töökohtades on mitmeid kordi odavam ja efektiivsem kui samade teenuste pakkumine ühiskonna poolt. Samal ajal seob see ka töötajaid oma ettevõttega. Soome mudeli puhul elab kogu ühiskond - riik, vallad, kogudused, ametiühingud - ettevõtete rahakotil. See tee viib hukatusele. Ettevõtete poolt makstud palkade alusel arvestatakse nüüd:

- riiklik tulumaks- kohaliku omavalitsuse maks- kirikumaks- sotsiaalkindlustusmaks- rahvapensionikindlustusmaks- ravikindlustusmaks- tööpensionikindlustusmaks- töötuskindlustusmaks- vaba aja õnnetusjuhtumikindlustusmaks- sundpuhkusele saatmise maks- tööaja õnnetusjuhtumikindlustusmaks- puhkuseraha- puhkuselt naasmise raha- ametiühingute liikmemaksud.