Kavandatava avaliku teenistuse seaduse kohaselt kehtestab ametniku palga asutuse juht, praegused ühtsed astmepalgad kaovad.
Praegu koosneb ametniku töötasu tagasihoidlikust astmepalgast, millest asutuse juhid kombineerivad tegeliku palga umbes poolt tosinat lisatasu kasutades, kirjutab Postimees.
Tulevikus võib ametnikele lisaks põhipalgale maksta üksnes tulemuspalka erilise töösaavutuse eest ja asendustasu puuduva töötaja asendamise eest. Muude lisatasude maksmine lõpeb.
«Riigiametniku palk peab olema selge ja läbipaistev, aga praegune astmepalk on ajale jalgu jäänud,» selgitas muudatuste vajalikkus justiitsminister Ken-Marti Vaher, kes uut avaliku teenistuse kontseptsiooni täna valitsusele tutvustab.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigieelarve kulude kärpimiseks tahab justiitsminister piirata ametnike õppelaenude kustutamist riigi raha eest ning lõpetada tööstaa?ist sõltuva lisapensioni maksmise ja lisapuhkuse andmise.
Neil ametnikel, kes on lisapensioni või lisapuhkuse juba välja teeninud, säilitatakse praeguse kava kohaselt soodustused, kuid uusi soodustusi keegi enam juurde ei saa.
Samuti on plaanis vastavalt üürilepingute lõppemisele loobuda riigi ametikorteritest.
Justiitsministri nõuniku Jüri Raatma sõnul lähtub praegune jäigale palgaastmestikule ja ohtratele soodustustele-hüvedele tuginev ametnike palgakorraldus suurriigi suletud karjääriredelist, mis eeldab eluaegset teenistust.
«Väikeriigile on märksa sobivam rakendada avatud süsteemi,» sõnas Raatma. «Eluaegse teenistuse ideoloogiast lähtuvad soodustused ei sobi meile, sest riik ei taotle eluaegset teenistust. Riigil on pigem vaja osta üht või teist konkreetset tööd, aga mitte rutiinset püsimist ametipostil kuni surmani.»