Konkurents sunnib infoturvet sisse ostma

Peale arendustegevusega kaasneva suure ressursivajaduse vajatakse teineteisemõistmist ka eriolukordades, mille lahendamine võib muidu toimivaid protsesse sealt ressursi äravõtmisega korralikult halvata. Ebameeldivad asjad juhtuvad varem või hiljem seetõttu, et protsess ei olnud järjepidev (mis on kellegi viga või tegematajätmine) või kuna ei suudetud kõike ette prognoosida. Tõenäosusteooria on põnev asi, aga põhjus, miks piksenool just teie serveri või sidesõlme kaudu maaga ühendust otsis, võib jäädagi müsteeriumiks.

Ettearvamatud olukorrad on mingil määral paratamatus sellegi pärast, et turvalisus on ka pidev balansseerimine turvameetmete maksumuse ja sellest tuleneva optimaalse kaitstustunde vahel. Kuna emotsionaalsel tasemel on turvalisus kõige olulisem just siis, kui IT-süsteem hakkab kokku kukkuma, tuleb ettenägelikul IT- või turvajuhil selleks tihtipeale piltlikult öeldes mitu seina maha joosta, et oma kulutusi piisavalt varakult enne IT-süsteemi kokkukukkumist õigustada ja turvaprotsessi järjepidevana hoida. Ootamatute üllatustega tuleb arvestada ja selleks peab olema ressurssi, teadmisi ja tegutsemisvalmidust.

Turvahalduses võib ilmselt välja tuua kaks äärmust: ühe järgi on turvalisus pidur ehk ärisoovide takistus, teise kohaselt ei suuda IT ja turvahaldus äriga sammu pidada.

Tegelikult on mõlemal juhul probleemiks see, et äri ja tehnoloogia suudab esitada väljakutseid kiiremini, kui IT pool suudab neid organisatsioonis lahendada. Näiteks on äriprotsessiks vajalik arendus aeglane, sest IT-halduse ning turvaprotsessi tagamine sööb suure osa ressursist, olgu siis tegu töötajate, raha või tehniliste vahenditega. Teisalt tähendab tehnoloogia survel kasvav mobiilsuse trend seda, et töötajad peavad õppima kasutama uusi vahendeid ning töövõtteid. Sülearvuti omanikud vajavad oma andmete kaitseks ja turvaliseks kaugtööks krüptolahendusi, personaalset tulemüüri ja keskset haldust. Paralleelselt tuleb aga kujundada reeglid olukorraks, kus töökeskkonnaga on ohtlikult seotud isiklikud töövahendid. Kaameratelefonid, USB WiFi adapterid, mälupulgad või pihuarvutid võivad kiiresti muutuda infolekete allikaks, kui seda temaatikat õigel ajal ei käsitleta. Et need väikeseadmed on isiklik laiatarbekaup, ei anna nende keelamine ilmselt alati tulemust.

Kõik need väljakutsed ootavad lahendusi, kuid kas igal ettevõttel on kõigi küsimuste terviklikuks lahendamiseks töötajaid, tehnoloogiat, oskusi või muid ressursse?

Tehnoloogiat ei saa liigselt usaldada, eriti siis, kui mängus on tarkvara. Meie maailm on niimoodi seatud, et kui satute autotootja eksimuse tõttu avariisse, siis saab tootjalt kahjutasu nõuda. Kui tarkvara rike või puudujääk aga ärikriitilise andmebaasi hävitab, siis seda kahju kohtus ilmselt välja nõuda ei õnnestu. Parim kaitse on olla valmis kõige halvemaks ning panustada järjepidevasse protsessi, mis kindlustab äri jätkusuutlikkuse ka sellises olukorras.

Tänapäeva maailmas on äridünaamika ja infotehnoloogia areng tinginud olukorra, kus IT on muutunud tugifunktsioonist ärikriitiliseks valdkonnaks. Äritsüklid on kokku surutud ning selleks, et efektiivselt kliendini jõuda, on välja kujunenud globaalsed ettevõtted arvukate ärisidemetega. Globaalsus väljendub selles, et klient, töötajad, partnerid, tarnijad, edasimüüjad ja lõpptarbijad on kõik seotud info tarbimisega. Näiteks on tänapäeva arveldus- ja müügisüsteemid interneti vahendusel viidud kõikide eeltoodud osapoolteni ning katkestus süsteemis haavab kogu äritegevust.

Selles keerulises ning tempokas keskkonnas on mõistlik leida koostööpartnereid, kes võtaksid üle ressursimahukad rutiinsed tegevused ning kõrget kompetentsi nõudva arenduse, sest kummagi jaoks vajalike oskustega meeskonna palkamine ja juhtimine pole tavaliselt otstarbekas ettevõttele, kellel infotehnoloogia pole põhitegevuseks.