Eestis napib tugevaid liidreid

Mihkel Pärjamäe 31. mai 2004, 00:00

Kui probleem jääb lahendamata, on meil kahekümne aasta pärast imporditud liidrid-juhid suurettevõtete esindajatena ja töötajaskond, kes on valmis alati otsima soodsamat tööd.

Eestis on areng toimunud kahtlemata edukamalt kui enamikus taasiseseisvunud riikides. Mäletame üritusi Lauluväljakul kaheksakümnendatel ja taassünniga tekkinud ettevõtluslainet üheksakümnendate alguses. Inimeste pühendumus oli kõrge, ei mõõdetud töötunde ega kontrollitud vastavust seadustele.

Edu põhjuseks oli inimeste sotsiaalne mälu (osaliselt säilunud töökultuur) ja pühendunud liidrid-visionäärid. Riigi tasemel toimiti julgelt Nõukogude Liidust lahku lüües, üle minnes Eesti kroonile, kehtestades täiesti uudse maksusüsteemi. Ettevõtete tasemel tegutseti riskialtilt, luues uusi panku, erastades tootmisettevõtteid, asutades vahendusettevõtteid. Liidrid muutsid ühiskonda.

Pühendumuse märgiks on tahtmine oma tööd teha (motiveeritus), valmisolek pühendada peaaegu piiramatult aega, usk, et ettevõtmine on vajalik ja kasutoov.

Tänaseks on keskkond Eestis muutunud vähehaaval järjest reglementeeritumaks, vabadust tegutsemiseks jääb juhtidele vähem. Varasem ettekujutus ettevõtjast kui teotahtelisest ja edumeelsest inimesest on tänaseks asendumas kujutlusega kasuahnest, ületöötanud, seaduse piirimail tegutsevast inimesest.

Tänase liidri pühendumuse vastu töötab seadusandlus, meedia, maksuamet ja järjest merkantiilsem ühiskond. Ettevõtte tasandil tunneme pühendumuse vähenemise ära juhtide motivatsiooni langusest ja visiooni ähmastumisest ? tööst olulisemaks saavad hobid, klubid ja sõbrad.

Täna on Eestis probleemiks järjest vähenev tugevate ja võimekate liidrite hulk ja järelkasvu puudumine.

Hetkel on Eestis ettevõtete iive negatiivne, st sureb rohkem ettevõtteid kui luuakse. Kui probleem jääb lahendamata, on kahekümne aasta pärast Eesti ühiskonnas imporditud liidrid-juhid suurettevõtete esindajatena ja töötajaskond, kes on valmis alati otsima soodsamat tööd.

Juba täna on meile tänulikud Iirimaa (tööliste eest), Põhjamaad (kvalifitseeritud tervishoiupersonali eest) ja mitmed tippfirmad võimekate spetsialistide eest. Võimekas tööjõud liigub sinna, kus on võimekad liidrid.

Kui liidripositsioon ühiskonnas ära anda ja ise keskenduda oskustööliste arendamisele, siis võib sama hästi ka oma riigist täielikult loobuda.

Riigi ja ettevõtte edukus (võime visioone teostada) sõltub võimekate liidrite olemasolust. Ettekujutus, et liidrid tekivad iseenesest, ainult töölisi tuleb koolitada ja arendada, on vananenud ja ühiskonna järjepidevust ei taga.

Tänapäeva arenenud lääneriikides tegeletakse sihikindlalt tulevaste liidrite otsimisega alates lapseeast, liidrite ja arengu uuringutega, võimekate arendamisega. Kui Eestis ei hakata inimressursi arendamisega tegelema intensiivselt lähitulevikus, siis 20?30 aasta pärast ei ole selleks enam võimalust.

l Liidrite arendamine on edu saavutamiseks olulisim

Vaja on näidata riigi pühendumust oma võimekatele inimestele. Alustada tuleks riiklike programmidega liidripotentsiaali arendamiseks. Uurimist vajab see, mis on maailmas ära tehtud. Välja tuleb töötada metoodikad laste võimete arendamiseks, juba tegutsevate spetsialistide ja juhtide valikumetoodikad ja arenguprogrammid. Oluline on kogu protsessi loomingulisus ja innovatiivsus.

Liidrivõimete arendamiseks ei ole üheseid metoodikaid. Kõige aktsepteeritum on tänapäeval õppimine edukate liidrite kogemustest ehk saada ise kogemusi, analüüsides neid, sidudes kontseptsioonidega ja juurutades uuendusi (juhi arenguringi kontseptsioon ? Mumford, Honey, Invicta). Eraettevõtted on liiga väikesed ja killustunud, et esile kutsuda muutusi riigi tasemel.

Nagu viitasin, on takistuseks eraettevõtete huvide ja võimaluste killustatus.

Teine oluline takistus on hetkeliidrite soovimatus järelkasvu arendada. Edukad liidrid ei ole reeglina iseseisvalt head liidrite arendajad (R. Goffee, G. Jones, HBR 2000). Edukad liidrid ei näe ise ka probleemi, sest neil on piisav positsioon olemas.

Tuttavate liidritega (ettevõtjad, juhid) vesteldes olen aga korduvalt kuulnud, et ei ole võimalik oma ettevõttest lahkuda, sest järelkasv puudub.

Selge näide liidriprobleemist on poliitikavaldkonnas hetkel Keskkerakonnas toimuv. Tugev ainuliider pärsib arengut ja võimalik on ainult revolutsiooniline areng. Areng läbi revolutsioonide on aga kõige rohkem inimestele kannatusi toov.

Meie ühiskond on veel kiire arengu faasis ? seega on võimalusi prioriteetide seadmiseks.

Soodne on asjaolu, et tegemist ei ole ressursimahuka ettevõtmisega ? ei ole tingimata vaja alustada arvutite, mööbli ja kinnisvara ostmisest. Vaja on alustada uuringutega ja arendusprogrammide väljatöötamisega, mis tähendab eelkõige inimeste tööd.

Inimesi, kes tahavad liidrite arenguga tegeleda, leiab. Seega on pühendunud inimesed veel olemas, niikaua kui liidrite pühendumus on olemas.

Kui Eestis alustada jõuliselt liidrite arendamise temaatikaga, võime saada liidriks ka riigina. q

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:42
    Otsi:

    Ava täpsem otsing