Rahandusministeerium: Eesti majanduskasv ületas eurotsooni keskmise

Seega esimesel poolaastal kasvas majandus 6,4 protsenti, olles kiirem eelmise aasta keskmisest 5,1 protsendilisest kasvust, teatas rahandusministeerium.

Väliskeskkonna paranemise tulemusena kiirenes teises kvartalis märgatavalt ekspordi kasvutempo eelmise aasta keskmisega võrreldes 13,7 protsendini. Samas impordi kasv hoogustus 36,4 protsendini, mida omakorda mõjutas kaupade sisseveo tõus 47 protsenti aprillis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

Impordi hüppelise kasvu taga on ettevõtjate varude soetamine enne Euroopa Liiduga liitumist, kuna 1. mail tõusis kütuseaktsiis ning kolmandatest riikidest pärit importkaupadele hakkas kehtima tollimaks. Seetõttu suurenes kaubandusbilansi puudujäägi negatiivne mõju majanduskasvule teises kvartalis veelgi. Samal ajal kasvas teenuste ülejääk teises kvartalis 10,3

protsendini prognoositavast SKPst, mis tulenes ilmselt positiivsetest arengutest turismi- ja transpordisektoris.

Majanduskasv tugines ka teises kvartalis sisenõudlusel, mille kasvu soodustasid jätkuvalt head laenu- ja liisingutingimused, madalad laenude ja hoiuste intressimäärad ning positiivsed tööturuarengud.

Eratarbimiskulutuste panus majanduskasvule suurenes teises kvartalis tõenäoliselt eelkõige kaupade tarbimise arvel. Sellele avaldas mõju aprillis oluliselt suurenenud ostuaktiivsus seoses Euroopa Liitu astumisega. Eratarbimise suurenemist toetas hõivatute arvu kiire kasv, mis keskmise palga kasvu aeglustumisele vaatamata säilitas isiklikult kasutatava tulu kiire kasvutempo. Lisaks sellele hakati käesoleva aasta algusest välja maksma vanemapalka, mis soodustab samuti tarbimiskulutuste suurenemist.

Investeeringute kasvu toetas teises kvartalis aktiivne ehitustegevus ning tootmisvahendite soetamine, selle aastane tempo peaks teises kvartalis baasiefekti tõttu kiirenema. Samas vähenes välisinvesteeringute sissevool ligi 25 protsenti esimese kvartaliga võrreldes. Samal ajal suurenes avatud sektori ettevõtete laenukoormus, viidates ettevõtete investeeringute kasvule

tulenevalt välisnõudluse taastumisest.

Ootused teise poolaasta suhtes on vastuolulised. Tööstus-, kaubandus- ja teenindussektori ettevõtjate hinnangud ärikonjunktuurile ja ootused lähimaks kuuks alanesid juulis-augustis. Samal ajal ehitussektori ja tarbijate kindlustunde indikaatorid peegeldavad positiivseid ootuseid ka eelseisvaks perioodiks.

Seega on oodata, et ka II poolaastal peaks jätkuma suhteliselt kiire majanduskasv, kuigi selle tempo võib pigem aeglustuda. Prognoosi kohaselt peaks impordi kasv aasta teisel poolel aeglustuma ja ekspordi kasv majanduskonjunktuuri tõusutrendi taustal ületama impordi kasvu.

Eratarbimise stabiilne kasv jätkub selle aasta lõpuni. Aasta teisel poolel on oodata otseste välisinvesteeringute sissevoolu mõningast elavnemist seoses Kunda tselluloositehase ehituse käivitumisega.