• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,59
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,59
  • 03.09.04, 14:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rahandusministeerium: Eesti majanduskasv ületas eurotsooni keskmise

Kuigi Eesti majanduskasv aeglustus II kvartalis 6 protsendini, ületas siinne kasv eurotsooni keskmist kasvu 4 protsendipunkti võrra.
Seega esimesel poolaastal kasvas majandus 6,4 protsenti, olles kiirem eelmise aasta keskmisest 5,1 protsendilisest kasvust, teatas rahandusministeerium.
Väliskeskkonna paranemise tulemusena kiirenes teises kvartalis märgatavalt ekspordi kasvutempo eelmise aasta keskmisega võrreldes 13,7 protsendini. Samas impordi kasv hoogustus 36,4 protsendini, mida omakorda mõjutas kaupade sisseveo tõus 47 protsenti aprillis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.
Impordi hüppelise kasvu taga on ettevõtjate varude soetamine enne Euroopa Liiduga liitumist, kuna 1. mail tõusis kütuseaktsiis ning kolmandatest riikidest pärit importkaupadele hakkas kehtima tollimaks. Seetõttu suurenes kaubandusbilansi puudujäägi negatiivne mõju majanduskasvule teises kvartalis veelgi. Samal ajal kasvas teenuste ülejääk teises kvartalis 10,3

Artikkel jätkub pärast reklaami

protsendini prognoositavast SKPst, mis tulenes ilmselt positiivsetest arengutest turismi- ja transpordisektoris.
Majanduskasv tugines ka teises kvartalis sisenõudlusel, mille kasvu soodustasid jätkuvalt head laenu- ja liisingutingimused, madalad laenude ja hoiuste intressimäärad ning positiivsed tööturuarengud.
Eratarbimiskulutuste panus majanduskasvule suurenes teises kvartalis tõenäoliselt eelkõige kaupade tarbimise arvel. Sellele avaldas mõju aprillis oluliselt suurenenud ostuaktiivsus seoses Euroopa Liitu astumisega. Eratarbimise suurenemist toetas hõivatute arvu kiire kasv, mis keskmise palga kasvu aeglustumisele vaatamata säilitas isiklikult kasutatava tulu kiire kasvutempo. Lisaks sellele hakati käesoleva aasta algusest välja maksma vanemapalka, mis soodustab samuti tarbimiskulutuste suurenemist.
Investeeringute kasvu toetas teises kvartalis aktiivne ehitustegevus ning tootmisvahendite soetamine, selle aastane tempo peaks teises kvartalis baasiefekti tõttu kiirenema. Samas vähenes välisinvesteeringute sissevool ligi 25 protsenti esimese kvartaliga võrreldes. Samal ajal suurenes avatud sektori ettevõtete laenukoormus, viidates ettevõtete investeeringute kasvule
tulenevalt välisnõudluse taastumisest.
Ootused teise poolaasta suhtes on vastuolulised. Tööstus-, kaubandus- ja teenindussektori ettevõtjate hinnangud ärikonjunktuurile ja ootused lähimaks kuuks alanesid juulis-augustis. Samal ajal ehitussektori ja tarbijate kindlustunde indikaatorid peegeldavad positiivseid ootuseid ka eelseisvaks perioodiks.
Seega on oodata, et ka II poolaastal peaks jätkuma suhteliselt kiire majanduskasv, kuigi selle tempo võib pigem aeglustuda. Prognoosi kohaselt peaks impordi kasv aasta teisel poolel aeglustuma ja ekspordi kasv majanduskonjunktuuri tõusutrendi taustal ületama impordi kasvu.
Eratarbimise stabiilne kasv jätkub selle aasta lõpuni. Aasta teisel poolel on oodata otseste välisinvesteeringute sissevoolu mõningast elavnemist seoses Kunda tselluloositehase ehituse käivitumisega.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele