• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eriline nähtus majanduslehtede seas

    Teiste Euroopa majanduslehtedega võrreldes saab tõdeda, et Äripäev on majanduslehtede seas üsna eriline nähtus.
    Äripäeva lojaalsemaid lugejaid ehk neid, kes on Äripäeva tellinud ja lugenud üle kümne aasta, on muuseas 300. Kauaaegsed lugejad kindlasti mäletavad, et Äripäev pole alati ilmunud igal äripäeval. Alustas Äripäev nädalalehena, seejärel ilmus kaks, siis kolm korda nädalas. Päevaleheks muutus Äripäev alles 1996. aastal.
    Mul on meelde jäänud päevaleheks muutumisele eelnenenud vaidlused rootslastest omanike ja nende esindajatega. Nad olid veendunud, et Eesti turg on majanduspäevalehe jaoks liiga väike ja vaene.
    "Arvestage, et ilmumistiheduse tõusmisel ei saa te sentigi juurde reklaamist, te ei saa eriti tõsta ka tellimishinda," raius nõukogu esimees Hasse Olsson. "Samas kasvavad märgatavalt teie kulud tööjõule, paberile, trükkimisele, levitamisele! Kuskil maailmas pole nii väikese turu jaoks iga päev ilmuvat majanduslehte! Miks te tahate oma elu nii keeruliseks teha ja häid marginaale alla suruda?!" Kuidagi õnnestus nad ikkagi ära veenda ja 1997. aastal tegi Äripäev oma pikalt parima majandustulemuse.
    Majanduspäevalehe tegemine miljonile eestlasele on end omanikele kuhjaga ära tasunud!
    Bonnieri üheksa majanduslehe seas on Äripäev Rootsi Dagens Industri ja Taani Börseni järel kolmas absoluutkasumi tooja ja dividendide maksja. Väike Eesti on eespool 39miljonilisest Poolast, 8miljonilisest Austriast, 4-5miljonilisest St Peterburist, 3,7miljonilisest Leedust jne.
    Eriline on Äripäev ka oma makstud tiraaEi poolest. Kasutan meelega väljendit makstud tiraaE, sest ajalehte suures koguses trükkida ja seda siis tasuta või sümboolse hinna eest levitada ei ole väga suur kunst. Äripäeva makstud tiraaE on praegu veidi üle 18 000. Äripäeval on 17 700 tellijat ja iga päev müüakse lehte kioskis ca 350 eksemplari. Meediast kõrvalseisja jaoks pole need just vapustavalt suured numbrid.
    Aga kui hakkame Äripäeva võrdlema teiste Euroopa majanduslehtede makstud tiraaEidega, siis selgub, et riigi miljoni elaniku kohta ostetakse majanduslehte kõige enam Eestis! Äripäev on varem reklaamides hõisanud, et oleme maailmas kolmandad, et soomlaste Kauppalehti ja norralaste Dagens Näringsliv on eespool. Aga siis oleme jätnud arvestamata, et Norras elavad ainult norralased ja Soomes elavad vaid soomlased, vabandust, 8% on ka rootslasi, ent nad oskavad kõik soome keelt!
    Aga Eestis on eestlasi veidi alla miljoni! Ja kuigi Äripäeva loeb ka 25% vene keelt kõnelevatest juhtidest, on Äripäev ikkagi suunatud eestikeelsele lugejale. Ja isegi kui liidame miljonile veel 100 000 inimest, kes eesti keelest aru saavad, ei muuda see pilti.
    Oma sihtturul on Äripäev Euroopas kindlasti, aga ilmselt ka maailmas kõige loetavam ärileht.
    Ma ei saa jätta märkimata, et Äripäev on Euroopas ka nende väheste majanduslehtede seas, mis lugejauuringute põhjal on otsustajate seas enam loetud kui riigi juhtiv päevaleht.
    Lisaks Eestile on ärileht otsustaja laual esimene eelistus veel Rootsis, Taanis, Norras, Belgias, Saksamaal ja Itaalias.
    Äripäeva rekaamikäive tuleb tänavu ca 57 miljonit krooni. Selle tulemusega jagab Äripäev Eesti Ekspressiga lehtede seas 2.-3. kohta. Vaid 10-15 protsendiga jääb Äripäev alla Eesti suurimale üldhuvi päevalehele Postimees.
    Vaatame kõrvalriikidesse. Näiteks Soomes on Kauppalehti ja Helsingin Sanomate reklaamikäibe vahe peaaegu neli korda.
    Samuti on mõttetu võrrelda Lätis Diena ja Dienas Biznessi käivet või Leedus Lietuvos Rytase ja Verslo Zhiniose reklaamikäivet - vahe ikka enam kui kaks korda. Sama asi on Taanis, Norras, Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias jne.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Enefit Connect kavatseb Harju Elektri tütarettevõttelt nõuda leppetrahvi
Tööstuskontserni Harju Elekter tütarettevõte Energo Veritas OÜ ütles üles Enefit Connect OÜga sõlmitud raamlepingud, Enefit Connect kavatseb nõuda kahjutasu.
Tööstuskontserni Harju Elekter tütarettevõte Energo Veritas OÜ ütles üles Enefit Connect OÜga sõlmitud raamlepingud, Enefit Connect kavatseb nõuda kahjutasu.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Venemaal pole naftagaasiga muud teha kui tuli otsa panna
Venemaa Föderatsiooni naftaettevõtted peavad järsult suurendama kaasneva naftagaasi põletamist, ületades oluliselt riigis kehtestatud kehtestatud piirmäärasid, kirjutab Venemaa ärileht Kommersant.
Venemaa Föderatsiooni naftaettevõtted peavad järsult suurendama kaasneva naftagaasi põletamist, ületades oluliselt riigis kehtestatud kehtestatud piirmäärasid, kirjutab Venemaa ärileht Kommersant.
Emöke Sogenbits: aga nii pikka jamade rodu pole ma oma elus veel näinud!
"Kriisis on hea näha, et vahet pole, mis tööd teed, juhtidel on sarnased probleemid. Ma ei taha olla ebatsensuurne, aga kõige kõige hullem juhtimise juures on see, et mida kõrgemal kohal sa oled, seda hullem mhh-magnet sa oled," alustas Metallitööstuse Hanza Mechanics Balti klastri juht Emöke Sogenbits ettekannet Pärnu juhtimiskonverentsil.
"Kriisis on hea näha, et vahet pole, mis tööd teed, juhtidel on sarnased probleemid. Ma ei taha olla ebatsensuurne, aga kõige kõige hullem juhtimise juures on see, et mida kõrgemal kohal sa oled, seda hullem mhh-magnet sa oled," alustas Metallitööstuse Hanza Mechanics Balti klastri juht Emöke Sogenbits ettekannet Pärnu juhtimiskonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.