Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väärtpaberiturg sündis juba enne ametlikku börsi
Juba esimeses, 1989. aasta 9. oktoobril ilmunud Äripäevas oli terve lehekülg pühendatud sellise imelooma kui börs tutvustamisele.
Stockholmi majanduskooli direktori lugu kirjeldas nii börsil kauplemist, aktsiakursside liikumist kui ka börsi liikmeid. Väärtpaberitega kauplemiseni oli eestlastel sealt aga veel pikk tee.
Investoreid haris toonane Äripäev aga peaaegu iga nädal. 1990. aastal alustati rubriigiga, kus kirjeldati maailma suurematel väärtpaberiturgudel toimuvat. Sellele järgnesid valuutakursside tabelid, mis rubla kiire ostujõu languse ja valuutaspekulantide tegutsemise tõttu omasid juba praktilist väärtust. Samuti ilmus börsiküljel kaubabörs, kus pakuti muu seas müügiks Õismäel asuvat garaaEi ja käipinki.
Inimeste börsiteadvuse pöördepunktiks võib pidada parvlaev Estonia huku päeval (28. september 1994) panganduse ja rahanduse erilehes ilmunud Hansapanga reklaami, kus pank soovis 26 661 aktsia avaliku müügiga kujundada kohalikku väärtpaberiturgu. Aasta lõpuks oli aktsia hind tõusnud 700 krooni juurest 825 kroonile.
Hansapanga kõrval oli toona populaarseimaks väärtpaberiks erastamisväärtpaberite eest saadud Tallinna Kaubamaja aktsia. Väikeinvestoreid tekitas juurde ka paljude teiste riigiettevõtete erastamine ja Hüvitusfondi võlakirjade väljalaskmine.
Kõige menukamaks ostutus Saku Õlletehase erastamine, mis tõi õlletehasele kokku üle 35 000 aktsionäri. Saku Õlletehase peadirektor Cardo Remmel väljendas aktsionäride rohkuse üle suurt muret: "Mind kui direktorit see õnnelikuks ei tee, sest ma ei kujuta ette, kuidas see 40 000 inimest koosolekuks kokku kutsuda."
Vastavalt emissioonireeglitele ja aktsiate ülemärkimisele sai enamik inimesi 46 Saku Õlletehase aktsia omanikuks. Hea seegi, kuna 25 EVP eest saadud aktsiaga hakati järelturul kauplema 20-25 Eesti krooni eest.
Samas tehti tehinguid ka seitsmekroonise hinnaga, mida maksuamet põhjendas investorite sooviga väärtpaberitelt teenitud kasumi pealt mitte tulumaksu makstaf
Väärtpaberite suurem liikumine massidesse algas 1995. aasta sügisel. Juba toona oli kõige populaarsem Hansapanga aktsia, mille hind tõusis fondiemissiooni järel 25 krooni tasemelt 1995. aasta sügisel 40 kroonini. Lisaks teatas pank Helsingi börsile minekust.
1995. aastal aktiviseerus kauplemine ka Hoiupanga aktsiaga. Hoiupank müüs oktoobris avalikult 42 miljoni krooni eest aktsiaid.
1996. aasta kevadel väikeinvestorite huvi aktsiate vastu paisus.
Juunis, kui Tallinna börs avati, oli aktsiate ostmine saanud juba eestlaste elu üheks osaks. Börsimulli lõhkemiseni oli jäänud veel 15 kuud.