Riigikohus jättis liikluseaduse põhiseadusvastaseks tunnistamata

Riigikohus kontrollis Tallinna Halduskohtu taotlusel, kas liiklusalaste õiguserikkumiste eest määratavale väärteokaristusele lisanduv juhtimisõiguse peatamine kujutab endast põhiseadusega keelatud teistkordse karistamise keelu rikkumist. 25. oktoobri 2004. a otsusega jäeti halduskohtu taotlus rahuldamata ja liiklusseaduse § 413 lg-d 1, 4 ja 8 põhiseadusevastaseks tunnistamata. Riigikohus leidis, et juhtimisõiguse peatamine on küll sisuliselt karistus, kuid väärteomenetluses tehtud karistamisotsusele tuginev juhtimisõiguse peatamine ei kujuta endast põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud topeltkaristamise keelu rikkumist.

Otsuse kohaselt ei ole põhiseaduse § 23 lg 3 sõnastusest tulenevalt põhimõtteliselt keelatud mitme karistuse, näiteks põhi- ja lisakaristuse kohaldamine, kuid keelatud on asja teistkordne menetlemine ja karistamine iseseisvas menetluses. Juhtimisõiguse peatamise puhul aga viimast ei toimu ? õiguserikkumist uuesti ei menetleta, vaid ARK peatab juhtimisõiguse väärteootsuse alusel. Sellisel kujul tuleneb juhtimisõiguse peatamine väärteomenetlusest ja moodustab sellega ühtse terviku. Riigikohus märkis ka, et teistkordse karistamise keelu eesmärk on tagada, et isikut ei üllatataks sellega, et asja, kus tema kohta on tehtud jõustunud otsus, hakataks uuesti menetlema ja teda uuesti karistama. Mootorsõidukite juhtidel, kes peavad tundma liiklusalaseid õigusakte, on võimalik hästi ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase tegevusega kaasnevad ning väärteomenetluse käigus end nende eest kaitsta.