• OMX Baltic0,24%300,74
  • OMX Riga0,06%893,54
  • OMX Tallinn0,18%2 072,49
  • OMX Vilnius0,25%1 205,44
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,24%8 801,88
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • OMX Baltic0,24%300,74
  • OMX Riga0,06%893,54
  • OMX Tallinn0,18%2 072,49
  • OMX Vilnius0,25%1 205,44
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,24%8 801,88
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • 28.10.04, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Enamikul börsifirmadest vähe võõrast raha

Suuremal jaol Tallinna börsil noteeritud firmadest on hoolimata hetkel turul valitsevatest madalatest intressitasemetest varade hulgas vähe võõrvahendeid.
Kui Hansapank kõrvale jätta, on kaheteistkümnel börsifirmal omavahendeid kohustustest enam seitsmel ettevõttel. Kõige vähem on võõrast raha kaasatud Eesti Telekomil, kel on iga laenukrooni kohta kaheksa krooni omavahendeid.
Võõrvahendite hulk on bilansis veel väga väike Normal (12,4% varadest) ja Tallinna Farmaatsiatehasel (14,3%). Laenurahast kõige enam sõltuvate ettevõtete nimistus on Klementi (79,4% varadest kohustused), Viisnurk (71,0%) ja Baltika (65,6%).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Suur laenuraha hulk võib näidata ühelt poolt ettevõtte raskusi, teisalt aga ettevõtte suuri laienemisplaane.
Eespool nimetatud kolm firmat on Tallinna börsil ainukesed, kelle viimase 12 kuu puhaskasum algab miinusmärgiga. See tähendab, et tegemist on rohkemal või vähemal määral raskustes ettevõtetega. Samas on nii Baltika kui ka Klementi suhteliselt agressiivsed laienejad.
Pragune madal intressitase ja lähiregiooni kiire majanduskasv soosib laenamist. Samas peavad olema investeeringud läbimõeldud, et neist tulevikus ka tulu tõuseks.
Omakapitali otsas istujad (Eesti Telekom, Norma) on ühelt poolt investori jaoks väiksema riskiga ja neilt võib oodata suuri dividende. Teisalt näitab võõrvahendite väike osakaal, et nende ettevõtete kasvu- ja aktsiate tõusuvõimalused on samuti ahtamad.
Eile kolmanda kvartali tulemustega välja tulnud Rakvere Lihakombinaadi aktsia sulgus 17,37 kroonil ehk aasta kõrgeimal tasemel. Ettevõtte sõnul olid kvartali müügitulemused hoolimata jahedast suvest head ning samuti ollakse positiivselt häälestatud tuleviku suhtes, kuna lihatoodete tarbimise kasv näitab kasvutrendi.
Ehkki ettevõtte suuromanikule HK Ruokatalole kuulub 95,74% lihatootjast, on ettevõttel kokku koguni veel 315 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiate väärtus ulatub 28 miljoni kroonini. Neist ligi pooltel on väärtpabereid enam kui kümne tuhande krooni eest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele