Suuremal jaol Tallinna börsil noteeritud firmadest on hoolimata hetkel turul valitsevatest madalatest intressitasemetest varade hulgas vähe võõrvahendeid.

Kui Hansapank kõrvale jätta, on kaheteistkümnel börsifirmal omavahendeid kohustustest enam seitsmel ettevõttel. Kõige vähem on võõrast raha kaasatud Eesti Telekomil, kel on iga laenukrooni kohta kaheksa krooni omavahendeid.

Võõrvahendite hulk on bilansis veel väga väike Normal (12,4% varadest) ja Tallinna Farmaatsiatehasel (14,3%). Laenurahast kõige enam sõltuvate ettevõtete nimistus on Klementi (79,4% varadest kohustused), Viisnurk (71,0%) ja Baltika (65,6%).

Suur laenuraha hulk võib näidata ühelt poolt ettevõtte raskusi, teisalt aga ettevõtte suuri laienemisplaane.

Eespool nimetatud kolm firmat on Tallinna börsil ainukesed, kelle viimase 12 kuu puhaskasum algab miinusmärgiga. See tähendab, et tegemist on rohkemal või vähemal määral raskustes ettevõtetega. Samas on nii Baltika kui ka Klementi suhteliselt agressiivsed laienejad.

Pragune madal intressitase ja lähiregiooni kiire majanduskasv soosib laenamist. Samas peavad olema investeeringud läbimõeldud, et neist tulevikus ka tulu tõuseks.

Omakapitali otsas istujad (Eesti Telekom, Norma) on ühelt poolt investori jaoks väiksema riskiga ja neilt võib oodata suuri dividende. Teisalt näitab võõrvahendite väike osakaal, et nende ettevõtete kasvu- ja aktsiate tõusuvõimalused on samuti ahtamad.

Eile kolmanda kvartali tulemustega välja tulnud Rakvere Lihakombinaadi aktsia sulgus 17,37 kroonil ehk aasta kõrgeimal tasemel. Ettevõtte sõnul olid kvartali müügitulemused hoolimata jahedast suvest head ning samuti ollakse positiivselt häälestatud tuleviku suhtes, kuna lihatoodete tarbimise kasv näitab kasvutrendi.

Ehkki ettevõtte suuromanikule HK Ruokatalole kuulub 95,74% lihatootjast, on ettevõttel kokku koguni veel 315 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiate väärtus ulatub 28 miljoni kroonini. Neist ligi pooltel on väärtpabereid enam kui kümne tuhande krooni eest.