• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Radiolinja teenis III kvartalis 66,6 miljonit krooni kasumit

    Radiolinja Eesti teenis kolmandas kvartalis Eestis 324 miljoni kroonise käibe juures 66,6 miljonit krooni kasumit.

    Kulumieelne ärikasum oli 102,3 miljonit krooni ning septembri lõpuks oli Radiolinjal 215 300 klienti, teatas Radiolinja emafirma Elisa börsile.
    Elisa kontserni kogukäive oli kolmandas kvartalis 5,1 miljardit krooni (333 miljonit eurot). Aasta varasema ajaga võrreldes on käive vähenenud - 2003. aasta samal perioodil oli Elisa käive 6 miljardit krooni (385 miljonit eurot). samas suurenes kontserni kasum tänavu kolmnandas kvartalis 687,5 miljoni kroonini (36 mln eurot), mullu oli see 263,5 miljonit krooni (17 mln eurot).
    <#Elisa börsiteadet saab lugeda siit=http://hugin.info/130630/R/966118/140395.pdf>
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aasia aktsiad sattusid surve alla, turgudel püsib sel nädalal ebakindlus
Tartu Mill sai loa Leedu konkurendi ostuks
Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Raadiosaated
RMK nõukogu juht: pöörame RMK fookuse pea peale
Arengukava koostamise loogika on mõneti olnud viimase arengukava pea peale pööramine. „Kui varem on majanduslik efektiivsus olnud kõige alus, siis tahaksime pöörata teistpidi ja ennekõike vaadata ühiskondlikke – kaasamine, kliimamuutused – väljakutseid,“ rääkis RMK nõukogu juht Randel Länts intervjuus.
Arengukava koostamise loogika on mõneti olnud viimase arengukava pea peale pööramine. „Kui varem on majanduslik efektiivsus olnud kõige alus, siis tahaksime pöörata teistpidi ja ennekõike vaadata ühiskondlikke – kaasamine, kliimamuutused – väljakutseid,“ rääkis RMK nõukogu juht Randel Länts intervjuus.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Mart Laar: saabuvad raskemad ajad, see kõik tuleb lihtsalt üle elada
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kõik arvamuslood
Investor
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Kõik investeerimisteemad
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Juhtimine
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Kõik juhtimise artiklid
Kõik artiklid
Allutatud võlakirjad kui lisavõimalus inflatsiooni tingimustes rohkem teenida
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kõik Äripäeva artiklid
Sisuturundus
Sisuturundus
Suur lugu
Raske vähidiagnoosi saanud omanik otsib edukale firmale ostjat. Kuid maailm ei lase leida
Sillamäe valmistub koondamisteks ja kärbib kulusid. Tiit Vähi: meil on plaan B, C, D ja E. Head aega!
Naftaembargo lööks Venemaad südamesse. Eestis on löögi all sadamad ja raudtee
Kõik suured lood
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Elering jätkusuutlikkusest: kõige väiksemast lülist sõltubki kõige rohkem
Mida, kuidas ja miks teeb ülekandeoperaator Elering selleks, et nende tegevus oleks jätkusuutlik ja vastutustundlik, räägib Äripäeva raadios Eleringi merevõrgu programmi direktor Getlyn Allikivi.
Mida, kuidas ja miks teeb ülekandeoperaator Elering selleks, et nende tegevus oleks jätkusuutlik ja vastutustundlik, räägib Äripäeva raadios Eleringi merevõrgu programmi direktor Getlyn Allikivi.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Euroopa rohepöörde juhi kriitika vihastas Eesti tööstureid: see on küüniline ja elukauge
Eestis visiidil olev Euroopa Komisjoni rohepöörde eest vastutav juhtiv asepresident Frans Timmermans kritiseeris, et Eestis ei peaks alati puitu pelletiteks lõikuma ning ahju ajama, selle asemel tuleks luua kõrgemat väärtust ning oma väärtuslikke metsi hoida. Frans Timmermansi väljaütlemine ärritas selgelt siinset taastuvenergia koda ning metsa- ja puidutööstuse liitu.
Eestis visiidil olev Euroopa Komisjoni rohepöörde eest vastutav juhtiv asepresident Frans Timmermans kritiseeris, et Eestis ei peaks alati puitu pelletiteks lõikuma ning ahju ajama, selle asemel tuleks luua kõrgemat väärtust ning oma väärtuslikke metsi hoida. Frans Timmermansi väljaütlemine ärritas selgelt siinset taastuvenergia koda ning metsa- ja puidutööstuse liitu.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.