Emori uuringu kohaselt toetas oktoobris Eesti kuulumist Euroopa Liitu 72% Eesti valimisealistest kodanikest, võrreldes septembriga on toetus kasvanud 2% võrra.
Tegu on uue kõrgeima toetusnäitajaga kogu mõõtmisperioodi jooksul alates 2000. aasta jaanuarist. Valitsuse toetus on kümnepallilisel skaalal 4,86 palli.
TNS Emor sotsioloogi Jaanika Hämmali sõnul on Euroopa Liidu toetuse tugevnemise taga alates käesoleva aasta maikuust olnud just kindlate toetajate osakaalu kasv 36%-lt mais 46%-le oktoobris.
?Eelnevatel aastatel enne rahvaküsitlust ilmnes sageli, et toetus Euroopa Liidule sõltus oluliselt valitsuse reitingust ? valitsusega seotud skandaalid muutsid ka elanike hoiakuid Euroopa Liidu suhtes kriitilisemaks,? ütles Hämmal. ?Nüüd võib väita, et elanike hoiakuid nii valitsuse kui ka Euroopa Liidu suhtes mõjutavad erinevad tegurid ja valitsuse reitingu langus ei muuda kodanike suhtumist Euroopa Liitu negatiivsemaks.?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti elanike toetus valitsusele oli kümnepallilisel skaalal mõõdetuna oktoobris 4,86 palli ning võrreldes septembriga langes toetus 0,23 palli. Peaminister Juhan Partsi juhitava valitsuse keskmine toetusnäitaja on 5,28 palli. Toetust valitsusele mõõdeti küsimusega: ?Kuivõrd Te toetate EV valitsuse tegevust??.
?Kui vaadelda oktoobrikuu erinevaid küsitlusperioode, siis on näha, et valitsuse toetus langes oktoobrikuu esimese pooleni (4,82), kuu teises pooles toetus mõnevõrra tõusis (4,90). See seostub ka meediauudiste peegeldustega elanike mälus - kui oktoobri alguses domineeris sisepoliitilistest uudistest Lihula sündmustega seonduv, siis oktoobri teises pooles meenutati põhiliselt vaid Tallinna võimuvahetust,? selgitas Hämmal.
Sotsioloog Jaanika Hämmali hinnangul võib madala toetuse ühe võimaliku põhjusena ennekõike näha seda, et valitsus on oktoobrikuu esimeste nädalateni paistnud silma seoses negatiivsete sündmustega nagu segadus praamiliiklusega ja Lihula sündmused ning meedia on neid omakorda veelgi võimendanud.
Regionaalses lõikes vaadatuna on valitsuse toetus kõige kõrgem Tallinnas, madalale on see langenud Lõuna-Eestis (Põlva-, Võru-, Valga- ja Viljandimaa).